Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on niisugune kehakiirus, mis sooritab 1s huvitava keha asukohana. (vabaltvalitav, jooksul nihke 1m. paigalseisvana) 1m/s2 on niisugune keha kiirendus, mille Punktmassiks nim
ideaal-seks. Nendest valemitest tuleneb ideaalse gaasi oleku võrrand: pV=m/µRT. §63. Gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. p=2/3n=2/3n mv2/2. See võrrand gaaside kineetilise teooria põhi-võrrand. Selle järgi on gaasi rõhk võrdne 2/3-kuga ruumalaühikust sisalduvate molekulide kulgliikumise kin. energiast. Sellest valemist järeldub, et konstantse n korral on rõhk võrdeline molekuli kulgliiku-mise keskmise kin. energiaga . Ideaalse gaasi temperatuuriskaa-la järgi mõõdetud temperatuur T def.-kse kui suurus, mis on võrdeli-ne ideaalse gaasi rõhuga jääval ruumalal. Siit järeldub, et temp. T on võrdeline molekuli kulgliikumise keskmise kin. en.-ga . Võrdeteguri leidmiseks suurusi T ja ühendavas võrrandiks kõrvu-tame võrrandit p=2/3n=2/3n mv2/2 ideaalse gaasi olekuvõrrandi-ga pVkm=RT. Korrutame esimest võrrandit kilomooli ruumalaga V km: pVkm=2/3(nVkm). Teinud
annaabi.ee 
