Linnulennult linnulennust Kuldnokaparvede ruumilise liikumise analüüs heidab valgust lindude kollektiivsele käitumisele kui ka komplekssete süsteemide käitumisele üldisemalt. Igal talveõhtul lendavad kuldnokad ümbruskonnast Rooma oma pesapaikadesse ja annavad enne puhkust ligi pooletunnise õhuetenduse. Andrea Cavagna Itaalia Rahvuslikust Kondensainefüüsika Instituudist (National Institute for the Physics of Condensed Matter, INFM) kirjeldab seda kui tõeliselt fantastilist vaatemängu. Kui kuldnokaparve rünnatakse, jaguneb see ja ühineb taas äärmiselt filigraansete manöövritega. Kuidas linnud säilitavad rünnaku käigus koordinatsiooni ja suudavad mängeldes parve struktuuri taastada? Need looduslikud lennuetendused inspireerisid teoreetilisi füüsikuid looma rahvusvahelise multidistsiplinaarse töörühma StarFlag, mis uurib linnuparvede kollektiivset käitumist. Cavagna sõnul on nende eesmärgiks selgitada välja kolmemõõtmelisi iseorganise...
tagurpidi või eraldi osadeks lõigatuna. (Lodjak 2008) 7 3.1 Hädakisa Reaktsioon hädakisale sõltub keskkonnatingimustest, kellaajast, lindude füsioloogilistest vajadustest ja seltsingute sotsiaalsest struktuurist. Mida ebasoodsamad on keskkonnatingimused, seda tundlikum ollakse ärritusele. Hommikuti on see suurem, vähenedes õhtuks. Hädakisa mõjub efektiivselt näiteks esimeste kuldnokaparvede peletamisel seltsingutest, kuid õhtu edenedes see väheneb. Nälg ja janu muudavad linnu julgemaks ning kiskajate pooln võimalik oht muutub teisejärguliseks probleemiks. Seltsingulised linnud reageerivad paremini, sest arglike isendite lahkumine vallandab parve reaktsiooni. Hädakisa on lindude peletamiseks efektiivne meetod, kuid põhjustab lindude siirdumise mujale. Sealjuures on seltsingu levimist raske ennustada. Linnud vajavad kohta,
annaabi.ee 
