Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802
Avastamine Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Hyde Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802
Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802
pallaadiumi avastamisest ning uut metalli pakuti müügiks hinnaga üks silling (65 mg) eest. Londonis ringles kuulujutt pallaadiumi avastamisest kui aprillinalli. Tuginedes esialgsetele analüüsidele väideti tegemist olevat mitte uue metalliga, vaid hoopis plaatina ja elavhõbeda sulamiga. Siis levis kulutulena uus uudis. Ajakirjas "Nicholson´s Journal" avaldatud anonüümteates pakuti sellele, kes valmistab plaatinast ja elavhõbedast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, so 168 grammi kulda. Katsetusteks anti aega üka aasta. Aeg möödus, ent preemia järele ei söendanud keegi minna. Siis teatas Londoni Kuningliku Seltsi sekretär W. Wollaston, et tema oli 1803.a avastanud pallaadiumi, esitanud anonüümteate aprillinaljana ning pakkunud välja preemia. Toorplaatinast avastas Wollaston veel teisegi plaatinametalli. Pallaadiumile anti nimi vastavastatud väikeplaneedi Pallase auks, siis teine plaatinametall sai oma soolade roosakaspunase värvuse põhjal
annaabi.ee 
