võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1 . Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu. Ja taas võitis finaali esimese sõidu konkurent. Salumäe aga ei kaotand lootust ning võitis teise ja kolmandagi sõidu ning tuli 31.juuli 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Kokkuvõtteks Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992
ning leidnud endale pärast kuulsusrikast noorpõlve ning tipus püsimist kindla koha spordiajaloo suurkujude kõrval. Üks selline isiksus oli Heino Lipp. Ta oli Eesti tippkergejõustiklane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister kümnevõistluses ja edukas mitmel teisel võistlusalal,. Ta saavutas oma eluajal väga palju ning oleks saavutanud isegi rohkem, kui teda oleks lastud tema kõrgaastatel olümpiamängudele, kus Heino oleks olnud suurfavoriit kuldmedalile kümnevõistluses. Tänu spordile on ka paljud imeväikesed riigid endale kuulsust kogunud. Näiteks võib tuua Asafa Powelli, kes on viimased aastad valitsenud meeste 100 m jooksu. Tema käes on ka maailmarekord 9.74, mille ta püstitas aastal 2007. Kuid edu ei saada üksnes mitte ainult Powelli. Ka riik, mida ta esindab, Jamaica, on tänu temale saanud suure populaarsuse osaliseks. Seda külastavate turistide hulk on märgatavalt suurenenud ning samuti on hakatud
on Aivazovski kuulsaim maal. IVAN SISKIN 1832-1898 Täisnimega Ivan Ivanovits Siskin ( ) oli vene maalikunstnik ja graafik, kes kuulus samuti peredviznikute hulka. 18561860 Peterburi Kunstide Akadeemias. Ta ei rahuldunud maalimisega akadeemia seinte vahel, vaid töötas sageli väljas, maalides natuurist. Õpingute jooksul omistati talle lisaks kahele hõbemedalile ja väikse kuldmedalile veel kuldmedal 1859 aastal Peterburi-lähedaste maastike maalingute eest. "I.I.Siskini autoportree" " . . " Stipendiumi eest õppis ta välismaal loomi natuurist joonistama, tegi sulejoonistusi ning tellimustöö "Vaade Düsseldorfi lähedal" tõi talle ka akadeemiku tiitli. Stipendiumi lõppedes naasis ta Peterburgi. Järgneval viiel aastal oli ta Peterburi Kunstide Akadeemia liige ning aastast 1870 kuni surmani tegeles ta peamiselt graafikaga.
Aastal NSV liidu koondises võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace ´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1 . Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu. Ja taas võitis finaali esimese sõidu konkurent. Salumäe aga ei kaotand lootust ning võitis teise ja kolmandagi sõidu ning tuli 31.juuli 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastail
kamajahu. Valmistamine: Vahusta jäätis ja piim saumikseriga, lisa sinna purustatud marjad ja kamajahu. Enne lauale andmist lase kokteilil 5 minutit seista. http://www.sloleht.ee/2006/08/05/sookjook/203100/ Eesti kama sai Leedu messil kuldmedali Vilniuses 6.-9. mail toimunud messil AgroBalt 2004 pälvis ASi Cibus toodetav kama messi kuldmedali. AgroBaldil näitavad Eesti ametlikul stendil kodumaist toodangut kuus ettevõtet. AS Cibus kandideeris ainsana Eestist messi kuldmedalile. Messi kuldmedalile kandideeris 49 toiduainet. Kokku anti välja 15 kuldmedalit, mille pälvisid veel Leedus, Lätis ja Valgevenes toodetud toiduained. Baltimaade suurimal oma valdkonna messil on ühisväljapanekuga esindatud AS Cibus kama ja rukkileivaga, OÜ Agroberry astelpaju toormoosiga, AS Onistar alkohoolsete joogidega, AS Balbiino jäätisega, AS Kohuke kohukestega ja Järveotsa Põldvutifarm vutimunadega. http://www.eestitoit.ee/pages.php/010201,13 Eestlane ja tema söögikombed
10 km klassikarajal korraldas ta keerukal rajal tõelise jõudemonstratsiooni. ,,Unistasin võita olümpiakulda just 10 km klassikasõidus. Tahtsin olla õige eestlane," ütles kahekordne olümpiakangelanna ajakirjanikele. (Lääne 2006: 17) 10 km klassikasõidus ostusid suurimateks konkurentideks Neumannova ja Bjørgen (Press 2006: 79). Ka kolmandal võistlusel 30 km vabatehnika ühisstardis lootis Kristina medalit, kuid tal tuli leppida 8. kohaga. Kuldmedalile sõitis tsehhitar Katerina Neumannova. (Press 2006: 83-86) Torino olümpiamängude lõputseremoonial kandis Kristina uhkelt Eesti lippu ja kogu Eesti rahvas rõõmustas koos temaga. Ta oli juba väikeset peale soovinud saada olümpiavõitjaks. ,,Mäletan, lamasin lapsena lumes ja kui täht kukkus, soovisin, et minust saaks olümpiavõitja," räägib Kristina lapsepõlve meenutades (Press 2006: 77). Pärast Torino olümpiat võtsid koju saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni Tallinna
annaabi.ee 
