Koostajad : A.J A.S M.T Sel aastal (2012) toimusid Londonis olümpiamängud. Iraan saavutas seal medalite arvestuses 17. koha. Kokku oli medaleid 12. Kui kuldmedaleid oleks 25 % rohkem ja hõbemedaleid 40 % vähem, siis oleks kokku 11 medalit. Kui pronksmedaleid oleks kaks korda rohkem ja hõbemedaleid viiendiku võrra vähem, oleks neid kokku 14. Kui palju sai Iraan olümpiamängudelt kuld , hõbe , ja pronksmedaleid? Olgu kuldmedalite arv x, hõbemedalite arv y ja pronksmedalite arv z, kokku on medaleid 12. Kui kuldmedaleid oleks 25 % rohkem ehk 1,25x ja hõbemedaleid 40 % vähem ehk o.6y, siis oleks
Sport-kui Eesti aken maailma Eesti on küll väike riik, kuid sellegi poolest leidub ka siin häid sportlasi.Kõige enam on rahvale silma paistnud kümnevõistleja Erki Nool.Rallispordis on olnud kõige silmapaistvam, aga Marko Märtin.Suusatamises on kuldmedaleid koju toonud kõige enam Andrus Veerbalu,Jaak Mae ja naistest on kõige silmapaistvam olnud Kristiina Smigun.Hiljuti võitis kuldmedali ka Ksenja Palta.Kes võistles kergejõustikus.Veel on meil siin väikeses riigis kõvasid kettaheitjad ja odaviskajaid, kes on toonud Eestile palju kuldmedaleid erinevatest riikidest. Erki Nool oli kümnevõistleja tema saavutused olid kõrged.Aastal 1997 ja 1999 võitis ta sisemaailmameistri võistlustel hõbeda
Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus Tänan tähelepanu eest!
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26
V kokku 38 Eesti sportlast. AUGUST AUGUST NEO VOLDEMAR NEO VÄLI Kokkuvõte · Olümpiamängud lõppesid 16.augustil. · Püstitati 83 olümpiarekordit ja 16 maailmarekordit. · Kokku osales 3962 sportlast 49 riigist. · Saksamaa võitis kõige rohkem kuldmedaleid. · Mustanahalised võitsid 14 medalit. Kasutatud allikad http:// www.slideshare.net/MsFulmer/1936-olympics-ap-world-his tory https://en.wikipedia.org/wiki/1916_Summer_Olympics https://aladinsmiraclelamp.wordpress.com/2016/10/03/be rlin-olympics-1936-2 / http:// www.dailymail.co.uk/news/article-2517276/Jesse-Owens-1 936-Olympic-gold-medal-enraged-Hitler-auction.html https:// TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Eesti olümpiavõitjad Eesti sportlased on saanud medaleid nii suveolümpial kui taliolümpial. 2006.a taliolümpiamängudel Itaalias said kuldmedaleid suusatajad Kristiina Smigun ja Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002 Kristina Smigun suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter kergejõustik Peking 2008
korraldamiseks võeti vastu 1931. aastal Barcelonas, kus otsustavas hääletuses võitis Berliin Barcelonat 27 häälega, kaheksa liiget ei hääletanud. Sel aastal toimunud olümpiamängudel osales 49 riiki, kõige rohkem sportlasi oli välja pannud korraldaja riik Saksamaa- 406 sportlast. Kokku oli sportlasi 3962, kellest 328 olid naised. Nendel mängudel oli 144 võistlusala ning 2 näidisala- pesapall ja purilend. Edukaim riik võidetud medalite arvult oli Saksamaa(89 medalit), ka kuldmedaleid oli neil kõige rohkem(33). Noorim medalivõitja oli 12-aastane ja vanim 52-aastane. Selleks olümpiaks sai õiguse kavandada staadioni Otto Marchi poeg Werner March. Koos vend Walteriga projekteerisid nad suurejoonelise spordikompleksi, kus asus 110 000 pealtvaatajat mahutav olümpiastaadion, selle kõrval ujumisstaadion , polo- ja ratsutamisareen, raskejõustikuareen, Dietrich-Eckarti vabaõhuareen, kus peeti võimlemisvõistlused,
rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel?
Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali saksa kiiruisutaja Christa
10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel ( sellel korras hõbedane ). Veel Edmontomis universiaalil ( kaks kulda ning hõbe ) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel ( hõbe). Olümpia Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eestis esimene olümpiavõitja. Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks. Oma esimese olümpia võidu saavutas Salumäe 1988. Aastal NSV liidu koondises võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu.
Eesti suusasport- suur edu või ilus unenägu Vancouveri taliolümpiamängudel sai Eesti kesise saagi: 1 hõbe naiste vabatehnika sõidust. Eesti suusasportlased Smigun-Vähi, Mae ja Veerpalu on oma viimased olümpiastardid teinud, aga uut põlvkonda, mis esindaks oma riiki esikümnes, ei ole kusagil näha. Eesti on murdmaasuusatamises üks Euroopa enim kuldmedaleid võitnud riike. Seda tänu meie veteranidele, eesotsas Veerpalu ja Smigun, kes mõlemad on tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. Veerpalu on koguni rekordiomanik- ta on vanimana maailmas tulnud maailmameistriks(38) ja olümpiavõitjaks(36). Selliseid talente ei sünni iga päev, kuid tekib tunne, et kas Eesti on üldse enam suusatamises mingigi tegija. Sportlasi, kellelt on palju loodetud, on esinenud mitmel korral. Näiteks loodeti,
koondas Eesti Nätlejate Liit, mis tegi näitlejate jt elu lihtsamaks. Esimene täispikk mängufilm "Mineviku varjud" linastus 1924. aastal ja see kajastas muistsest vabadusvõitlusest. Esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis aga kuus aastat hiljem. Eesti filmioperaatorid said kõige rohkem kuulsuse dokumentalistika vallas. Eestlased hakkasid üha rohkem osalema olümpiamängudes. Paljud tõid kodumaale isegi olümpia kuldmedaleid. Kõige rohkem tegelesid eestlased maadlemise ja tõstmisega, aga palju tegeldi ka korvpalli ja võrkpalliga ning kergejõustiku ja laskmisega. Et teistel liiga igav poleks, korraldati suuri spordivõistlusi, maavõistlusi ja lisaks olümpiamängudele osalesid eestlesed ka Euroopa ja Maailma meistrivõistlustel. 1920-ndatel aastatel asutati ka esimesed spordiseltsid. Üks kuulsamaid Eesti sportlasi on Paul Keres, kes jõudis maailma tippmaletajate hulka ja kes on
Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998. Euroopa noorte meistrivõistlustel 2006 võitis M16 vanuseklassis Lauri Sild kuldmedali tavarajal. Teates võitsid pronksi M16 vanuseklassis Raido Mitt, Kenny Kivikas ja Lauri Sild. 2007 võitsid M16 vanuseklassis Raido Mitt, Tauno Tiirats ja Kenny Kivikas teates hõbemedali. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Maret Vaheril 61 1986-2002(Seis 30. detsember 2002), neist kuldmedaleid 34. Meestest on kõige rohkem Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 35 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 50). Maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteeriumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orienteeriumisjooksus 1998 Otepääl. Esmakordselt peeti Eestis Euroopa meistrivõistlusi orienteerumisjooksus 2006 aastal, keskusega Otepääl. Sprint toimus Tartus, lühirada Haanjas ning tavarada ja teade Otepääl.
kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d
kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d. Maailmarekordi püstitamise eest maksti 100 000 USD-d.
Rahukirikus (Friedenskirche). Üks seinamaalidest Düsseldorfi Rahukirikus Florastraßel, 1896-1899 1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen.
Rahukirikus (Friedenskirche). Üks seinamaalidest Düsseldorfi Rahukirikus Florastraßel, 1896-1899 1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen.
Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (27. oktoober 1824 Prangli küla 20. oktoober
) Taastumisharjutused olid tema jalad tugevaks teinud. Temast sai hiljem 8-kordne olümpiavõitja. Irving Baxter USA võitis kergejõustikus 2 esimest kohta (kõrgushüpe ja teivashüpe) ja 3 teist kohta. Walter Tewksbury USA võitis kergejõustikus 2 esimest kohta (200 meetri jooks ja 400 meetri tõkkejooks), 2 teist kohta ja 1 kolmanda koha. John Flanagan (USA) saavutas esimese oma kolmest vasaraheite olümpiavõidust. USA võitis 23 kergejõustikualast 23. Autasud Kuldmedaleid ei antud. Esimese koha eest sai hõbemedali ja teise koha eest pronksmedali. Teistel andmetel ei antud üldse medaleid, vaid mälestusesemeid (vaagnaid, vihmavarje, mappe), mida enamasti keelduti vastu võtmast. Lõppsõna 1900 aasta olümpiamängud Pariisis olid suuresti läbikukkumise märgi all loodud ja kui ei nähtud vaeva korraldamisega siis ei olnudki võimalik ,et nendest olümpiamängudest midagi välja oleks võinud tulla. Väga palju oli keeldumisi võistlemisest ja ära ütlemisi
Samuti on väga levinud süüa toitu nii, et roog on laua keskel ja kõik koos söövad seal umber. Muusika Etioopia muusika on äärmiselt mitmekesine, kusjuures see on seotud 80 etnilise rühma unikaalse muusikaga. Etioopia muusikas on väga palju erinevate kultuuride segusi. Muusika sõnad on väga tihedalt seotud Eritrea, Somaalina, Djibouti ja Sudaaniga. Sport 9 Peamine sport Etioopias on kergejõustik ja jalgpall. Etioopia sportlased on võitnud mitmeid Olümpia kuldmedaleid kergejõustikus. Haile Gebraselassie on maailma tuntud maratonijooksna, kes ületas maailma rekordi mitu korda. Teine sportlane Kenesia Bekele on ka jooksja, täpsemalt pikamaa jooksja. Ta jookseb 5 või 10 kilomeetrit. Tema käes on hetkel maailma rekord. Kokkuvõte: Etioopia riik asub Somaalia poolsaarel. See on teisel kohal oma rahvaarvuga Aafrikas. Riik piirneb Eritreaga põhjast, Djibouti ja Somaaliaga idast, Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga lääneosast ja Kenyaga lõunast
Stephane Prefontaine. Tavaliselt teeb seda eelmise olümpialinna linnapea, kuid Kanada boikoti tõttu keeldus Montreali meer Jean Drapeau sellest ritualist. Kanadalased andsid lipu üle ROK-i presidendile lord M. Killaninile ja too omakorda Moskva linnapeale Vladimir Promõslovile nelja-aastaseks säilitamiseks. 1.8. Autasud Kuld-, hõbe- ja pronksmedalid (Pilt 1 lk 12). Kullast ja hõbedast valmistatud kuldmedaleid (60×3 mm, kaal 134,1 grammi, kulda 6 grammi) valmistati kokku 483 ja neid anti 416 sportlasele. Medali avers - 1928. aasta olümpiamängudeks Giuseppe Cassioli loodud süzee, revers - olümpiatuli, jooksurada ja Moskva olümpiamängude tunnus (kavand Ilja Postola). Olümpia mälestusmedali kavandi autor Angelina Leonova, valmistaja Leningradi Rahapada. Medalil oli kujutatud staadion, Moskva olümpiamängude embleem ja Punane väljak.
70 Helsingi, S Barbora Spotakova 67.07 Osaka, Ja Steffi Nerius 67.30 Berliin, Sak Maria Abakumova 77.13 Daegu, Lõun 3.1.2 H ILJUTISED MAAILMAMEISTRID (NAISED) 3.2 OLÜMPIAMÄNGUD Olümpiamängudel on meeste odaviskes enim kuldmedaleid ette näidata Jan Zeleznyl, kes on olümpiavõitjaks tulnud kolmel korral (1992, 1996, 2000). Kahel korral on suutnud olümpiavõitjaks tulla norralane Andreas Thorkildsen (2004, 2008) ning 20. sajandi alguses alguses rootslane Eric Lemming (1908, 1912). Naistest on edukaim olnud 70'datel aastatel Saksa DV'd esindanud Ruth Fuchs, kellel on ainsana ette näidata kaks olümpiakulda (1972, 1976). 3.2.1 H ILJUTISED OLÜMPIAVÕITJAD (MEHED)
94 TAAVI PEETRE etteaste Pekingi olümpiamängude kuulitõukevõistlusel piirdus kvalifikatsiooniga, tulemus võrreldes Ateena olümpiaga oli parem, koht aga mitte Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. kuulitõuge 44 eelvõistlusel 19.57 Eesti jagab medaliriikide edetabelis 46.-49. kohtaEesti võitis Pekingi olümpialt ühe kulla ja ühe hõbeda ning jagab selle tulemusega medaliriikide edetabelis 46.-49. kohta. Hiina sportlased võitsid kokku 100 medalit, millest kuldmedaleid oli 24, lisaks 10 hõbedat ja 8 pronksi. Teisel kohal on kokku 110 medalit võitnud USA, kellel on 20 kulda, 13 hõbedat ja 20 pronksist autasu. Kolmas on 72 medaliga Venemaa, neljas 47-ga Suurbritannia ja Saksamaal on viiendana 41 medalit. Täielik medalitabel Hiina 51 21 28 100 USA 36 38 36 110 Venemaa 23 21 28 72 Suurbritannia 19 13 15 47 Saksamaa 16 10 15 41
püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel (sellel korras hõbedane). Veel Edmontomis universiaalil (kaks kulda ning hõbe) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel (hõbe). Olümpia Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eestis esimene olümpiavõitja. Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks. Oma esimese olümpia võidu saavutas Salumäe 1988. Aastal NSV liidu koondises võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace ´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu
aastal võistlustel osaleda, esimest korda jõudsid olümpiale aga Läti ja Leedu. Eestist saabus olümpialinna suurearvuline võistkond: 44 atleeti, kes tegid kaasa kergejõustikus, poksis, maadluses, tõstmises ja jalgpallis. Olümpiamängude peaareeniks oli sealjuures lausa 450 000 pealtvaatajat mahutav Colombes'i staadion. Esimest korda elasid sportalsed olümpiakülas, millena kasutati Bois Colombes'i linnaosa suvilaid ja kasarmuid, mis suuresti meenutasid küll pigem vangilaagrit. Enim kuldmedaleid (5) võitis Pariisis Soome jooksja Paavo Nurmi, edukaimad riigid olid USA, Prantsusmaa ja Soome. Eesti sportlased võitsid 6 medalit ning olid riikide arvestuses 16. kohal. Eesti ainsa kuldmedali sai Eduard Pütsep kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus. Tõeks osutusid ka Soome spordiajaloolase Heikki Lehmusto sõnad, et „kui eestlastel avaneb võimalus iseseisva riigi sportlastena astuda maailma maadlusmatile, saavad kõik teada, milline spordirahvas eestlased on
Valmis sai uusi radasid, kasvas võistluste arv. Paljud tegid motokrossi heaks Kohtla-Järve rajooni ja eriti Tehnika- ja Spordiklubi Voka aktivistid. Vokalased rajasid ja sisustasid looduslikult kauni Pühajõe äärde ajakohase krossibaasi, mis kujunes peagi mitmete kaalukate motovõistluste areeniks. Oma esimestele üleliidulistele hõbemedalitele lisaks tõid Saku Motoklubi krossisõitjad J.Uustalu ja M.Oras 1978.aastal üleliiduliselt meistrivõistlustelt juba kuldmedaleid. Meistritiitel tuli 650-kuubikuliste masinaklassis. Pärast viieteistkümneaastast vaheaega kordasid sakulased V.Vaarderpassi- J.Tuuliku saavutust. 10 1979. aasta oli Nõukogude rahvaste VII suvesprartakiaadil aasta. Finaalvõistlused motokrossis korraldati soolomasinate klassis Harkovis ja külgvankritele Võrus.
piirkonnavoorudest lõppvooru pääsemisel, siis pole kahtlust, et ülikool saab nende näol endale aastakäigu parimad ja ilmselt ka motiveerituimad ainetundjad. Kui palju on teaduskoolis ette valmistatud Eesti võistkondade liikmed võitnud rahvusvahelistelt olümpiaadidelt medaleid? Millises aines ollakse kõige edukamad? Medalite kokkulugemine läheb juba raskeks - pole aastat, mil enamik meie võistkondi medaliteta koju naaseks. See arv on kaugelt üle 200, kuldmedaleid nende seas 21. Kuldmedaleid on meie noored kõige enam võitnud geograafias ja informaatikas, aga teistes ainetes saadud kahvatumat värvi medalid pole vähem väärtuslikud. Harvad pole juhused, kus kõik võistkonna liikmed on tulnud medalikohale, nagu näiteks 2008 keemias, bioloogias ja geograafias. 2008. aastal tegi ehk kõige suuremat heameelt meie võistkonna absoluutne võit Euroopa riikide loodusteaduste olümpiaadil. Eesti väiksust arvestades on need
annaabi.ee 
