Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine). Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii). Kuldlõike mõistmiseks tuleb tagasi minna mõnede avastuste juurde matemaatikas.
Kuldlõige on maalikunstis ning arhitektuuris juba läbi aegade väga levinud kompositsioonivõte. Matemaatiliselt tähendab kuldlõige lõigu jaotamist kaheks osaks nii, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (a + b): a = a : b
Kuldlõige – geomeetriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe: väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse.
Kuldlõige on irratsionaalarv, kuid mitte transtsendentne arv. Kuldlõike reegel-ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse.
Kuldlõige on geomeetriline vahekord, formaat, mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne proportsioon.Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse (minor : major = major : minor + major). Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione" , kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist.
Kuldlõige - ideaalse proportsiooni redel: suurem osa suhtub tervikusse nii nagu väiksem osa suhtub suuremasse Palazzo- monumentaalse fassaadi käsitlusega esindusliku elamu nimetus.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
