Tal on suhteliselt sihvakas keha, mis on külgedelt lamenenud, suu alaseisune, silmad suhteliselt suured. Värvuselt on küljed hõbedased kuni kollakad, selg mustjaspruun kuni sinakas ja kõhualune valge. (I) Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) Tavaliselt on koger 1040 cm pikkune, erandjuhtudel kuni 64 cm ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalale, kellest erineb poistepuudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas. (I) Karpkala (Cyprinus carpio) Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal. Karpkala võib kasvada 110120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikkapoiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks. (I) MATERJAL JA METOODIKA Uuritavad liigid:
..14 päeva pärast. Särje eluiga võib ulatuda kuni 17 aastani. Koger Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Noor koger Tavaliselt on koger 1040 cm pikkune, erandjuhtudel kuni 64 cm ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalale, kellest erineb poiste puudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas. Koger on enamasti mageveekala, kuid teda esineb ka meres. Enamasti leidub kokri tiikides ja karjäärides, harvem järvedes ja jõgedes. Koger on lepiskala ja toitub igasugustest putukatest ja limustest. Koger koeb juulis-augustis. Ta viibib talvel uinakutaolises olekus veekogu põhjamudas, talub hästi hapnikuvaest vett. Kokre püütakse enamasti õngega, söödaks näiteks leib, sai, vihmauss. Toiduahel
annaabi.ee 
