Makii: 126.090 hektarit või 13.63% maismaast on makiid (maapind kaetud tiheda põõsaste tihnikuga, 2-5 meetri kõrgune, koosneb maasikapuust, pistaatsiapuust, LENTISK, loorberiuudest, mürtidest, jaanileivapuudest, oliivipuudest jne.). Phryghana: 87.769 hektarit või 9.49% maismaast on ,,phrygana'd" (teise sõnaga ,,Garigue"), see on vegetatsiooni tüüp madalate põõsastega, harva rohkem kui pool meetrit kõrged, koos mitmeaastaste taimedega, kaheaastaste ning üheaastaste taimedega nagu kuldkannilised, tüümian, okaskroonid, leetpõõsad, salveid jne. Kogu metsasus on: 42.32% millest 17.58 % on riigimets ja 24.74% on eramets Metsatööstus Suurimad väljundid metsast on puit ja mitte-turulised teenused ja mõjud. Puit (umbes 10 000 m3 aastas) leiab oma tee erasaekaatritesse (enamasti metsaühistutes). Väiksem kogus läheb söekaevandustesse, küttepuiduks ning teisteks vajalikeks tegevusteks. Kohalik toodang
Rohttaimed, harva poolpõõsad, sisaldavad sinepiõli Lehed vahelduvad, sageli kõrvakestega, abilehti pole Õiekate kaheli, neljatine *K2+2 C4 A4+2 G(2) vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili Suure seemneproduktsiooniga Selts kassinaerilaadsed - Malvales Peamiselt puittaimed troopikas ja subtroopikas -tähtkarvad, soomuskarvad, limarakud ja –käigud -sõrmjalt roodunud terved või lõhestunud lehed -tolmukaid palju, kimpudena Peamised sugukonnad: kassinaerilised, kuldkannilised, näsiniinelised, kaksiktiibviljakulised Sugukond kassinaerilised – Malvaceae 3000 liiki Nüüd kuuluvad siia ka sugukonnad pärnalised, villapuulised, haisupuulised: balsapuu, kakaopuu, koolapähklipuu, durianipuu Sugukonna tuumrühm on Malvaceae s.str – perekonnad kassinaeris, puuvillapõõsas, rooshibisk Esineb välistupp Tolmukaniidid toruks kokku kasvanud Kupar või jaguvili Sugukond kuldkannilised Cistaceae kuldkann Helianthemum Sugukond näsiniinelised Thymelaceae
annaabi.ee 
