- Uurimiskaebe menetlus (VIII ptk 5 jagu) – uurimisasutuse ja prokuröri tegevuse peale kohtueelses menetluses - Kohtukaebemenetlused: o Appellatsioonimenetlus o Kassatsioonimenetlus o Määruskaebe menetlus o Teistmismenetlus o A’la Brussilov (konverents 2013 märtsis). o Tinglikult: menetlus EIK-is o KrMS § 366 p 7 – menetlus pärast Strasbourg’i. - Mida teha „kuldkaebajatega“? 3% lisapunkte eksamiks – 5 kriminaalmenetluse alast valikvastustega küsimust oktoobri keskpaigaks. Tuleb eraldi juhis. Mõistlik menetlusaeg Nõue tuleneb EIK konventsioonist – art 6(1). Eesmärk – vältida inimese panekut kohtumenetlusest tuleneva pinge alla pikemaks ajaks kui hädavajalik. Neli kriteeriumi: - Asja keerukus - Riigivõimu tegevus - Kaebaja käitumine - Mis kaebaja jaoks kaalul on? Haakub sellega, et tuleks eeluurimisele kehtestada
(al 1.09.11 ka lõpetamiskohustusmenetlus) nn uurimiskaebe menetlus (VII ptk 5.jagu). Kaebamine kohtueelses menetluses. kohtukaebemenetlused: - apellatsioonimenetlus - kassatsioonimenetlus - määruskaebe menetlus - teistmismenetlus - "A la Brussilov (NB! Konverents märtsis 2013) - tinglikult: menetlus EIK-s - KrMS 366 p 7 menetlus pärast Strausbourg'i Mida teha "kuldkaebajatega"? Süüdistuskohtumenetlus (KrMS 207-208) Selle kaebemenetluse eesmärk on ühiskonna poolt kuriteos kannatanule teatud lepituse pakkumine talle võimaluse andmisega kaevata kriminaalmenetluse alustamata jätmise või selle lõpetamise peale. Tulenevalt KrMS 207 lg-st 1 on süüdistuskaebe õigus küll vaid kannatanul, kuid kahtlemata võib sellise kaebuse esitada ka tema esindaja. Kui kaebus jäetakse rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata, ei ole alust rääkida sellest isikust kui
annaabi.ee 
