aastal Vladimiri linna asemel Moskva. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas Suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõjalist jõudu, kui ka maade ja linnade ostmist vaesuud osalis-ja naabervürstidelt. Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380. aastal otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nizni-Novgorodi vürstiriik. 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. 15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 4 5
Voloonia vastu, mida valitses Damiil? Tema läänepiiril ja vaated läänelikumad, oli mongolite vastu. Need sõjaretked hävitavamad kui Batu riigi omad. Andrei saab lüüa, põgeneb läbi Eesti Rootsi. Damil paneb Kuremisile vastu, uued saadetud väed aga purustavad ta. Aleksander esitas kaebusi Andrei ja Galiitilia-Volõõnia peale nt et hakkavad lahku lööma. 1237-1238, 1240 mongolite sõjakäigud palju ei muutunud. 1252 kui Aleksander koostööle Kuldhordiga on murranguline etapp Vene ajaloos, reetis vennad Kuldhordi teenistusse asudes. Aleksander on Kuldhordis väga suur lipitseja, allus kõikidele soovidele ja osales usurituaalides. Kui Venes opositsioon mongolite nõudmistele laseb neid julmalt karistada. Aleksander nägi, et mongolite valitsus formaalne ja läänest tulev katoliku usk on ohtlikum. Lääne vastu on sõjaliselt kasulik väljaastuda. Kas ta ikka mõtles nii? Lihtsam põhjus, et
pärsitud. Osad lääne alad aga läksid leedu ja poola võimu alla. Vaatamata sellel et paljud kultuurilist väärtust omavad hooned hävisid, paljud raamatud jne põletati mongolid kultuuriliselt venelasi eriti ei mõjutanud. Kuna vene alad ei sobinud karjatamiseks siis neid otseselt ei liidetud vaid nad muudeti nn vasall-sõltlasteks. Senine administratsioon ja vürstid jäid valitsema ja alles hiljem kui ilmnesid mongoliriigi nõrkused püüti teatavaid omi seadusi ja instantse juurutada. Kuldhordiga suhtles ja andamit kogus suurvürst mis seega polnud kuldhordil erilist võimalust riigellu ka sekkuda. Tsaaride võim aga tugevnes vaatamata sellel et nadise vasallid olid, võim muutus paiksemaks ja üha enam päritavaks veetsede võim kadus. Usulistes küsimustes olid mongolid sallivad ja nii säis kogu venemaal õigeusk. 29. Vene vürstiriikide suhted läänenaabritega 13. sajandil (Sergejev, Vseviov 2002, 260268).
Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk ,,euroopastamine". Jogaila ja Vytautas - Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust ilma jätta ning oli oma onuga selgelt erimeelel riigi välispoliitika põhisuuna küsimustest. Jogaila sõlmis Kuldhordiga liidu Moskva vastu, kuid 1380. Suutis Moskva Kulikovo lahingus esimest korda mongoleid lüüa. - Jogaila ja Kestutise vahel puhkes avalik konflikt, kus ilmnes et Jogaila on salajase orduga lepingu sülminud. Jogaila tugevdas oma võimu, pannes Kestutise ja tema poja Vytautase 1382.aastal Kreva linnusesse vang. Kestutis mõrvati, Vytautas sai põgenema.. - Vytautas kogus Jogaila vastu toetust Zemaitijas, mille vürts oli tema isa. Pärast