Sellest vabadusest hoolimata on ühiskonnas tekkinud norm, mille kohaselt ei piirduta kõigest põhihariduse ning kutse omandamise või tööleminekuga, vaid jätkatakse õpinguid gümnaasiumis ning sealt juba edasi kõrgkoolis. 4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse Lapsi on läbi aegade kasvatatud. Klassikalise pedagoogika alustekstid ulatuvad 25 sajandit tagasi antiigi kuldajastusse. Ei Sokrates, Platon ega Aristoteles kahelnud selles, et inimese tõeline olemus avaldub mitte tema sünnipärases loomuses, vaid selles, milliseks ta võib muutuda, kui suudab realiseerida oma potentsiaali. Selleks vajab aga inimlaps täiskasvanute abi ja juhtimist kasvatust. Musta kasvatuse (black education) mõiste jõudis meieni Alice Milleri, Saksamaal elava psühhoanalüütiku kirjutistega. Alice Milleri antipedagoogiline hoiak ei olnud suunatud ühe
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © koguneb”. Aga ka vastupidine seis - liiga hea rahuldatus - takistab arengut, sest isik ei kiirusta järgmisse faasi sisenema, uusi konflikte ja traumasid kogema, mida areng paratamatult kaasa tooks. Ka sellisel juhul liibido fikseerub antud faasi ning hilisemas elus tekib oht raskuste korral regresseeruda “kuldajastusse”, kus kõik instinktiivsed tungid parima rahulduse said. Arenguhäirete äärmusjuhud on isiksuse püsivad häired (Freudi aegses sõnakasutuses psühhopaatiad). Näiteks anaalsesse faasi fikseerunud obsessiivsel isiksusel on sadistlik vajadus kõike oma kontrolli all hoida, puhtuse ja korra pidamisest on kujunenud äärmusteni minev pedantsus, tagasihoidmise nõudest kitsidus ja karmus. Aga ka neuroosi vorm, millesse isik psühhotraumeerivatest sündmustest satub, on liibido varajaste
Kui laps on väike ja ei ole võimeline oma tegude eest ise vastutama, peavad seda tegema täiskasvanud. Last tuleb juhtida läbi halbadest ja ohtlikest olukordadest seni, kuni ta suudab seda ise teha. Välised mõjutusvahendid sisaldavad ka sundi. Sisemisele vabadusele kasvab laps välise sunni abil - selle kasvatuse paradoksi sõnastas Immanuel Kant. Lapsi on läbi aegade kasvatatud. Klassikalise pedagoogika alustekstid ulatuvad 25 sajandit tagasi antiigi kuldajastusse. Ei Sokrates, Platon ega ka Aristoteles ei kahelnud selles, et inimese tõeline olemus avaldub mitte tema sünnipärases loomuses, vaid selles, milleks ta võib muutuda, kui suudab realiseerida oma potentsiaalid. Selleks vajab aga inimlaps täiskasvanute abi ja juhtimist - kasvatust. 3 --------------------------------------- MIS ON KASVATUSE MEHHANISM?