Kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall. Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda.
Kuld on väärismetall. Normaaltingimustes on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.
Kuld - , hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998
Kuld on siirdemetallide ja võivad moodustada pandeemiliste trivalentsete ja univalent katioone upon solvateerumisaste. At STP on rünnanud aqua regia, moodustades chloroauric happe ja aluseliste lahuste tsüaniid, kuid mitte vesinikkloriid, nitraatlämmastikuna või vääveltrioksiidiga happed.
Kuld on kõige inertsem metall, milline seisab pingereas kõigist teistest metallidest kõige paremal pool, normaaltingimustes reageerib see enamiku hapetega ja ei moodusta oksiide, mistõttu arvati ka väärismetallide hulka erinevalt teistest tavalistest metallidest, millised on kergesti purunevad keskkonnamõjude toimel.
Kuld on inimkonna ammune tuttav, mis ei ole olnud mitte kunagi meie sõbraks, ning mis on toonud palju õnnetust ja häda, kuid on sellest hoolimata saanud suure kuulsuse ja külgetõmbava jõu. Inimesed on teinud ränkrasket tööd kulla leidmise nimel.
Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C). Kuld on ka hea elektrijuht.
Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad.
Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. • Kirp (lk 477) - Kirp kuulub tõeliste parasiitide hulka, elades oma "peremehe" verest.
Kuld on oma kõrgeima punkti saavutanud tavaliselt perioodil September-Detsember. Välja arvatud aastatel 2006 ja 2008. Peamiseks põhjuseks on toodud pulmad Indias, Hiinas ja muudes Ida-Aasia riikides, kus peamiseks kingituseks oli kuld.
Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall.
Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kuld on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldab sepistada väga erineva kujuga esemeid.
Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega (nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on Au, mis tuleb ladinakeelest sõnast aurum.
Kuld on kollane metall, väga vastupidav korrosioonile, kasutatakse elektroonikas ja elektrotehnikas eriti vastutusrikaste kontaktide korrosioonikindlate katete, fotoelementide jne. valmistamiseks.
Kuld - ja hõbe lehtedest jätkuva kasutuse, aga aristrokraatide teenistuses olevad juveliirid hakkasid kasutama granulatsiooni- ja filigraantehnikat ilustamaks väärismetallidele ornamente.
Kuld - , hõbe- ja pronksmedalid (Pilt 1 lk 12). Kullast ja hõbedast valmistatud kuldmedaleid (60×3 mm, kaal 134,1 grammi, kulda 6 grammi) valmistati kokku 483 ja neid anti 416 sportlasele.
Kuld on plastiline, see tähendab, et see on kergesti töödeldav, nagu näiteks ka tina, hõbe ja vask. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega.
Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga ammustest aegadest, nt. Müntide valmistamiseks. Looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina.
Kuld on üks komponente kvaliteetsete CD- de peegelkihis. Et hoida lennukite piloodikabiinide aknaid jäävabana, pannakse klaasi sisse väga õhuke kullakile.
Kuld on läbi ajaloo oma väärikuse säilitanud ja korduvalt tõestust leidnud kaitsevahend kõikvõimalike majanduslike katastroofide vastu.” (Kosares 2007, 91)
Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati.
Kuld on väga raske metall: puhtast kullast kuul 46 mm läbimõõduga kaalub 1 kg. Ühe liitrine kullaliivaga täidetud pudel aga kaalub ca 16 kg. Kulla raskus on selle kaevandamisel oluliseks eeliseks. Kõige lihtsamad tehnoloogilised protsessid nagu näiteks kullauhtmine lüüsides, lubavad kätte saada küllaltki suure koguse kulda uhutavast veest.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
