Miks toimus kollektiviseerimine? Et talurahvalt kergelt vajalikke toiduaineid kätte saada, iga üksiktalupojaga tegelemine oleks aeganõudev, töömahukam. Kollektiviseerimine oli talupoegade jaoks väga ränk, sest eelkõige pidi täitma riigi poolt antud norme ja endale sai jätta vaid ülejäägi. Sellised kolhoosid, mis andsid riigile vaid ülejäägi, kuulutati kulaklikuks. Samuti ei võinud talupojad avaldada vastupanu, sest nemad saadeti kas vangilaagritesse või asumisele. kulakuiks tehti kuni 15% talurahvast, koos kulakukäsilastega isegi kuni 20% 3. 1932-1933. a nälg Ukrainas ja mujal. Millest tingitud? Hinnang. Ukraina talupojad ei tahtnud astuda kolhoosidesse, seega Nõukogude võim korjas vastu talve talupoegadelt vilja ära, mis põhjustas massilise nälga suremise. Kuna inimesed pidid plaanimajanduse tõttu loovutama suurema osa oma viljast riigile, ei jäänud inimestele endale eriti midagi kätte ja seetõttu tekkis ka nälg
Tegelikult algas sundkollektiviseerimine 1947. aastal, pärast Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo 21. mai otsust. Sel aastal asutati Eestis 5 kolhoosi, esimene Saaremaal 6. septembril 1947. Need loodi nn kulakute väljaselgitamiseks. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. Massiline kollektiviseerumine algas 1949. aasta lõpus. Selle vallandas hirm, mille oli põhjustanud kulakuiks tunnistatud isikute Siberisse märtsiküüditamine, mis algas 25. märtsil 1949. aastal. Vähem kui kuu pärast küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, kuid lõpuks paljud ühinesid. Kollektiviseerimise tagajärjeks oli põllumajanduses suur allakäik. Kehtestati ka majanduse
annaabi.ee 
