Pastelltehnika tundus otsinguteks-katsetusteks kohasemana ja vastas ka enam tema hoogsale temperamendile: oli võimalik oma kavatsust ja vahetut muljet viivitamatult kinnistada, kiiremini lõpptulemuseni jõuda. Ja pastelli eelistamine oli omamoodi lahtiütlemine akademistlikust maalimismaneerist ja avas ukse uute võimaluste suunas. Haapsalu perioodi tööde paremik andis tunnistust Laikmaa kunstnikukäe enesekindlusest ja üha selgemini väljakujunevast isikupärasest kujutuslaadist. Nõotütre Edith Schlaff'i portreedest on õnnestunuim Tutty, millest õhkub õitselepuhkeva noore neiu värskust ja eluküllust. Peapöördega saavutatud hoiaku sundimatus, avala silmavaate nooruslik selgus, kombeka tõsiduse varjust aga piidlemas vallatut rõõmsameelsust ja lapselikkust. Või siis Jaansoni portree: koheva karvase talvemütsi ja palitukrae tumedas raamistuses esiletõusva näo malbe pehmuse ja ühtlasi mõtlik tõsidus laseb selgesti aimata kujutava karakteri põhiolemust.
Kiriku aknad tehti väiksed, nii valitses jumalakojas jahe poolhämarus. Bütsantsi arhitektid planeerisid linnu nii, et linna keskuse moodustas avar väljak, mille ääres asus peakirik ja väljakult suundusid kiirtena laiali tänavad. Bütsantsis hinnati kõrgelt käsitööliste-tarbekunstnike kunstiväärtusega toodangut. See oli otsitud kaup nii keisririigis, kui ka väljaspool riigi piire. Bütsantsi kunstile on ette heidetud jäika kinnipidamist kord omaks võetud kujutuslaadist.(Palamets 1991: 53-55) Hipodroom Hipodroom on hobuste võidukihutamiseks kohandatud ovaalikujuline ringrada, mille äärde on püstitatud tribüünid pealtvaatajatele ja tallid hobustele, see on avaliku elu peamine keskus. Hipodroom asus otse keisripalee kõrval, oli 370 m pikk ja 140 m lai ja mahutas 60 000 huvilist. Areeni keskele oli püstitatud madal kivibarjäär, millel seisid tuntud antiikskulptuurid. Kaitseks
anda kuju omaksvõetud uutele kunstitõekspidamistele.Ta töötas palju ja hoogsalt, keskendudes nüüd üksnes portreezanrile. Sellal kujunes pastell juba Laikmaa meelistehnikaks. Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve. Haapsalu-perioodi tööde paremik annab juba tunnistust Laikmaa kunstnikukäe enesekindlusest ja üha selgemini väljakujunevast isikupärasest kujutuslaadist. Erilist allakriipsutamist väärib aga, et peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Just selles mõttes ongi väljapaistev tema üldtuntuks saanud Lääne neiu, mis polnud mõeldud lihtsalt ühe Lihula külapiiga näopildina, vaid rohkem juba ühe rahvusliku naistüübi ja -karakteri kehastusena. Portree on pidulikult värvirõõmus, isegi kerge dekoratiivsuse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev
annaabi.ee 
