· A. Herbin + kontroll · esindab moodsa suunda kubism + · realism valitsev skulptuuris sürrealism · A. Maillol ''Õhk. Monument · üldistatud vormid, värvikirev lenduritele'' · modernistlik realism · C. Despiau · maaliti looduse järgi, lihtsad motiivid · P. Bonnard maalis mõnulevaid hetki · peamine kujutlusviis, hinnati ilu kodusest elust · vormilt lähedane impressionismile, ent · E. Vuillard maalis õhu- ja valgusküllaseid vabam joonistus Pariisi vaateid · A. Modigliani · foovid R. Dufy, A. Derain, M. Vlaminck · peamiselt portreed ja aktid ''Punapäine maastikke naine ripatsiga'', ''Istuv akt'' · G. Rouault pühendus kristlikule
William Shakespeare (1564-1616) - aegade kuulsaim kirjanik - Inglismaa sonetid; arutleb selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu - ''Romeo ja Julia'' - ''Hamlet'' - näitekirjanik PRANTSUSMAA: Francois Rabelais (1494-1553) - humanismi tähtsaim esindaja - munk, arst, kirjanik jne - mungana luges salaja antiikteoseid, mis viisid humanismiideede juurde - tõi huumori ja satiiri tõsikirjandusse - Groteski (jämekoomiline kujutlusviis, vastandikud nähtused) looja - ''Gargantua ja Pantagruel'' esimene uue aja romaan, groteskne ja kirev lugu folkloorse algupäraga hiidude tegutsemisest HISPAANIA: Miguel de Cervantes (1547-1616) - ''Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast'' rüütliromaanide paroodia - tõrjus välja rüütliromaani Elvi Sobolev, 10C
Uusromantism Romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus Euroopa kirjanduses (1890-1920) Iseloomulikeks joonteks on: *tunnete rõhutamine *huvi erilise, imelise, saladusliku ja müstilise vastu *musikaalsuse ja ilu kultus -ismid 1)Impressionism tunnuslik on hetkemuljete jäädvustamine, peen hingeelu eritlus, detailide, Nüansside rikas kujutlusviis. Meeleolukas, mänglev sõnastus. (tuleneb Prantsuse maalikunstist) 2)Ekspressionism kunstniku maailmanägemise ja inimese ühiskondliku ahistatuse väljendamine. Reaktsioon poliitilisele, sotsiaalsele ja kultuurikriisile. Inimsuse, väärikuse rõhutamine. Jõuline stiil. Lühikesed laused. Hakitud rütm. 3)Sümbolism argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine
maal maalikunst 4. sajandil Maalikunsti temaatikas on domineerivaks inimene, loomad, maastik. Vanim säilinud mälestis on pildirull, millel on kujutatud õuedaamid. Maalija oli Ku Kaizhi. Maalitud on see tusiga ja kergete akvarellvärvidega. Joonte käsitlus on pehme ja voolav. Õuedaamid Maalikunst 618 907 Eriti levinud on maastikumaalid. Vahet tehakse kahel koolkonnal. Põhjakoolkonda iseloomustab asjalik ja detailirikas kujutlusviis. Lõunakoolkonnas võib kohata meeleolu toonitamist ja vabamat maalitehnikat. Kuulsad seinamaalid pärinevad Bäzäklikis, Turfani lähedal. seinamaal Bäzäklikis Maalikunst 960 1279 Võetakse kasutusele õhu ja värviperspektiiv. Selle saavutamiseks jäetakse esi ja tagaplaani vahele vaba ruumi, millega vihjatakse atmosfäärile. Maalid on tehtud paberi või siidirullile, mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi
Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski "Esseed". Arutleb eluteemadel nt laste kasvatamine, üksindus, sõprus, julmus, edevus jne. Seiku toob enda elust. Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust. Raamatutest õpitud tarkusest on tähtsam elukogemus. Rüüteleepika Tunnused: harmooniline välimus, füüsiline võimekus, vaimne ja kõlbeline täiuslikkus kõik tasakaalus. Keskaja rüütliromaaniga võrreldes on kujutlusviis konkreetsem, looduspärasem. Näitas elu sõltuvust maistest teguritest ja ühiskonnast. Realismi alguses on teos "Celestina". Kujutab üksikasjalikult esimesena ühiskonna madalat poolt, põhjakihti. Rabelais nägi inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilisena. Peateos "Gangantua ja Pantagruel". Oli munk, õppis arstiteadust, oli arst ja suhtles humanistlike ringkondadega. Materialistlik ja vabameelne elukäsitlus. Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki. Looduse alus on
Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse riiga ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser. Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske. Keiser Augustuse (27. a. eKr.- 14. a. pKr.)aegses portreekunstis on eelistatud idealiseeriv käsitlusaad. Idealiseeriv laad on hästi nähtav keisri enda portreede juures, mida on mitmeid, kuid millest kuulsaim on Keisri marmorfiguur, mis leiti 1863 aastal keisri naise Livia villast Prima Portas. Augustinus kannab turvist oma tuunika peal, vasemas käes hoiab ta oda, parem käsi on üles tõstetud justkui kõnet pidades
Roomlased armastasid kujutada iseennast ja enda valitsejaid, kreeklased aga rohkem jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, nii et igasse riigi ossa sattus mõni, mis tuletas neile meelde, kes on nende tõeline valitseja. Portreekunsti õitsengule nendes riikides aitasid kaasa inimeste vanad kombed. Austati endi esivanemaid ja oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamistes. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati vahast surimaske. Paljude keisrite valitsusajal on portrees eelistatud idealiseeriv käsitluslaad, mis on näha keisrite endi autoportreedelt. Renessanssi ajal (15.-16.sajand), hakkas portree muutuma inimestele väga lähedaseks. Paljud kunstnikud hakkasid sellest huvituma ning nende poolt maalitud portreed on väga kuulsad ja hinnatud terves maailmas. Näiteks veneetslase Tiziani
Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse riiga ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser. Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske.
*Tornile eelistati kuplit, esimene ehitati 15. saj I poolel Firenze toomkirikule (läbimõõt 42 m) *Teravkaar asendus ümarkaarega *Ruumid kaeti lamedast puust laega või silindervõlviga *Suurenes ilmalike ehitiste osatähtsus *Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud siseõu Kunstis võeti kasutusele: *Perspektiiv kolmemõõtmeline kujutlusviis *maaliti võimalikult realistlikult *Figuuride modelleerimine valguse ja varju abil *Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik *Alasti keha *Õlivärv Keskaegne anonüümsus hüljati, teoseid hakati signeerima 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? EELDUSED: 1 Geograafilise mõtte ja maailmapildi areng (ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti)
Timo olukorras peegeldusid vastu nõukogude süsteemi eitavate intellektuaalide dillemmad, paralleelid dissitentide hullumajja panekuga jne. Krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. 20. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Ühiskonna asjadest saab rääkida psühholoogilise vaatluse kaudu, seda modernistlikus raamistuses. Kujutlusmängud ja müüdid taanduvad. Lugu on üsna elusarnane. Kujutlusviis on tundejahe, sisemise ja välimise maailma vahel pole peegeldussuhet. 1970ndate alguses tuleb noores proosas esile psühhoanalüüsiga seotud laine (psühholoogiline modernism), mille eesotsas on jõuline ja isikupärane autor Vaino Vahing. Tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975). Koos Madis Kõivuga ka biograafiline näidend ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1982), mus pöördub traditsiooni ja rahvusliku ajaloo juurde
Osalt on see seotud poliitiliste põhjustega. Väga paljud valgustusteosed olid kriitilised. Kritiseeriti üldiselt ja ka konkreetseid isikuid. Valgustuskirjanik väga sageli kõnetab publikut/lugejat otse. Reisikiri oli väga oluline toetusmaterjal valgustuskirjandusele. Kirja kõrval olid väga olulisel kohal ka päevikud. Romaan on 18.-20.sajandi suurvorm. Kirjandus on enamasti humoristliku alatooniga. Huumor on jäme, eriti Inglismaal. Inglismaal on hästi oluline humoristlik kujutlusviis või satiir. Valgustuse sajandi lõpupoole see huumor kaob ära. 29.09.2011 Ajaliselt on inglise valgustus kõige varasem. Kui inimese mõttemaailm muutub, muutuvad ka mitmed asjad kirjanduses, kunstis jne. Enamasti on ka filosoof sellel sajandil selline, kes püüab hoomata ja teha järeldusi. Üsna loomulik on see, et Inglise valgustus oli kõige eesotsas, sest Inglise ühiskonnas olid need majanduslikud toimemehanismid juba 17. sajandil üsna olulisel määral käimas. Muutuval
annaabi.ee 
