küll saab koorem sõnnikut ja sõnapuru! Inimmõte tungib läbi umbse uneuru, piirideta võimalusteks muudab kitsa kuru. Kahe ääretuse vahel ... Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. Arvamus luuletustest Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega Artur Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii
poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Looming Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm ( ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi . Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse.
Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse
12.augustil 1966 Tartus.(suri vähki) • Ta pärisnimi oli Artur Alnek. • Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust(1941-1942) • 1943.a. Mobilisseriti ta Saksa sõjaväkke, sel ajal ta avaldas ka enda esimesed luuletused:“Postimehes“,“Koidulauliku mälestuseks“ ja mõned tekstid rindlehes. • Tema looming on kõlarikkas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega • Artur Alliksaart vangistati 1949, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises. Alul ta istus Narva laagris, kuid hiljem oli ta saadetud Siberisse. Pärast vangistust elas ta Vologoda oblastis aasta ning tuli salaja tagasi Tartu, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. • Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjapildist oli Alliksaar tuntud kirjanusringkondades,
luuletus ''Aeg''). Inimese eneseteostuses väärtustas Alliksaar eriliselt kunsti ning kaitses seisukohta, et piiranguterohkes sotsiaalses süsteemis peab sõltumatul, vaimsete väärtuste poole pürgival indiviidil olema vabadus valida. Tema luuleloomingu üks osa on arbujatepäraselt vormikindel, teine sellele vastanduvalt vabavärsiline ja sürrealistlik. (TEA1 2008 sub: Alliksaar) Tema sõnaleidlik, kõlarikas, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega, pingsa ja kategoorilise väljendusega luule erineb tunduvalt eesti luule eelnevast tavast ning mõjutas 1960. aastail luule uuenemist. (ENE1 1985 sub: Alliksaar) Artur Alliksaarest peeti väga lugu ja teda austavad ka mitmed tänapäeva tuntud luuletajad. '' Eesti luule viimane ja võibolla üldse ainuke tõeline romantik Artur Alliksaar võinuks sel nädalal (15. aprillil) saada kaheksakümneseks'' (Rummo 2003).
Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. "Eesriiet ei tõsteta kaks korda. Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm." Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse.
Saarts, Ants Peil. Tema loomingus leiame palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedile olid inspiratsiooniallikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof-füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just nii kaua, kui seda ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv ja vesi. Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi sellesse uusi, värskeid suundi. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset kui ka saksakeelset luulet.
mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. "Eesriiet ei tõsteta kaks korda./ Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm." Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Tsitaat Arne Merilai poolt kirjutatuna luuletajast ja poeedi keelekäsitlusest raamatus "Artur Alliksaar- Päikesepillaja": 3.
2) Artur Alliksaare loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on
tundlik loomus, madal valulävi ning kompromissitu vaim, sünnipärane rahutu ringirändamisvaim, hämmastav mälu. Artur oli suur iseõppija, geniaalne, heleda tõrvikuna põlev, erakordselt intensiivne, kütkestava vaimuga, püsimatu loomusega, kirglik, mängurlik, irooniline. Kuid ta võis olla tihti väsitav ja lihtsalt tüütu. Ta kõneles palju ja kiiresti ning inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Artur Alliksaare perekonnast Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõttu) 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu. Isa Robert oli Esimese maailmasõja ajal tsaariarmees. Pärast sõda tuli ta lühikeseks ajaks tagasi isakoju ja tutvus Puurmani tüdruku Anna-Rosaliega. Noored abiellusid ning kolisid Tartusse. Robert asus tööle raudtee rööpaseadjana, Anna oli kodune
Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse
annaabi.ee 
