Muusikateraapia
vabalt tõlgendada ning sellesse oma tundeid ning emotsioone projitseerida.
9
On täheldatud, et muusikal on võime tuua sõnad kergelt esile. Muusika
loob teatava distantsi inimese ja probleemi vahele, nii et sageli klient ei
teadvustagi kõnelemise ajal, et muusikast rääkides avab ta tegelikult
iseennast.
Peamised kuulamistehnikad on projektiivne kuulamine, juhendatud
muusikalised kujutlusmatkad, lõdvestumine muusika abil, projektiivne
liikumine, muusika maalimine, muusikast ajendatuna luuletuste ning juttude
kirjutamine.
Kasutatud kirjandus:
Bruscia, K. (1998). Defining Music Therapy. New York: Barcelona
Publishers.
OdellMiller, H., Richards, E. (2008). Supervision of Music Therapy.
Taylor & Francis Ltd.
Pehk, A. (2012). Searching for the unknown. Phenomenonoriented
annaabi.ee 
