mõõtes. Mida täpsemat tulemust tahta, seda tihemini tuleb diameetreid mõõta. • Harvesteri mõõtmisseade ja saeveski mõõtmisliin mõõdavad diameetreid iga 5 cm tagant. Koonekoefitsient • Koonekoefitisienti kasutatakse puutüve pikisuunas diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks. Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni. Vormiarv • Vormiarv on puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis. Silinder on läbimõõdult võrdne puu rinnasläbimõõdule ja pikkuselt võrdne puu kõrgusele. Vormiarvude tabel M. J. Tkatšenko järgi T. Kriguli Metsataksaatori teatmikust (1969) lk 46 Puistu kõrgus m Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp 8 0,58 0,59 0,53 0,51 0,53
D) Keskpinna lihtvalem v= hg0,5h E) Newton-Ricke valem v=h(g0+4g0,5h +gn)/6 F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3 G) Sustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000 J) Tüvikoonuse liitvalem v=(L/12(d12+d1d2+d22 ))+ vlatv 7. Puu ja puistu vormiarv, vormikõrgus ja koonekoefitsient. Vormiarv - puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis vormiarve on erinevaid ja erinevused seisnevad kõrguses puutüvel,millest mõõta diameeter kujutlusliku silindri mahu arvutamiseks. Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder) Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne. Valem H ×F Koonekoefitsent- Suhtarv, mis saadakse puutüve erinevatel kõrgustel mõõdetud diameetrite omavahelisel jagamisel
tähtis pole kasutatav keel, vaid tõde liberaalne Liberaalseid eesmärke teenivad ainult need Tahab vastust ka küsimusele "Miks ma peaksin ümberkirjeldused, mis vastavad küsimisele: "Mis alandamist vältima?" alandab?" eristab ümberkirjeldamist avalikul ja privaatsel igatseb piirsõnavara, millel oleks orgaaniline otstarbel sisestruktuur, mis ei jaguneks kujutlusliku samastumise oskus eriomaselt moraalne motivatsioon -- ratsionaalsus, Jumala või tõe armastus liberalismi kõrgkultuuri keskmes on kirjandus teooria ei huvita võim, vaid üksnes täius ironistlikud filosoofid on privaatsed filosoofid/teoreetikud. Harva liberaalid, sest tahavad võimu, mis tuleneb lähedasest suhtest millegi väga suurega (Nietzsche - üliinimene, Hegel - maailmavaim,
Autorid, kelle puhul poeetiliste ruumide küsimus erilisel viisil välja tuleb. Nende kahe puhul torkab silma, et neil on seos Ida-Eestiga: Andrus Kasemaa pärit Alatskivi kandist, Liivi teemadel luuletanud algusest peale. Liivi temaatika ja maastike küsimus on talle mitut pidid oluline kogu aeg olnud. Nendele maastikele on ta üles ehitanud kirjandusliku omailma (,,Poeedirahu"). Poeetiline ruum ehitatakse välja osalt kujutlusliku ruumiga, kuid samas see paigutub geograafilisele kaardile (Poeedirahu kaart). Autori kohakujutus võngub ilmselge sihilikkusega tegeliku ja kujuteldud geograafia piiril, selle võimalik paiknemine maastikul jääb äratuntavalt KokoraVäljaküla-Alatskivi ümbrusse, mis jääb reaalsel kaardil Alatskivi ja Pala valla piirile. Eriti omailmalikult kõlab aga kuulutus autorile meelepäraste ja tähenduslike paikade liitmise tulemist: ,,Poeedirahul puudub kindel piir
otsima ka mingit meeletut modernistlikku mässu, see pigem mõjub sellise siseilmas liikuja eneseotsingute tulemusena, mida muidugi saadab koguaeg teadlikkus kirjanduslikust taustast. 70ndatel tuleb ka hilisjärk, mis laias laastus jätkab 60ndate stiili, mingit loksumist traditsioonilisuse suunas näeb ka. Hilises loomingus tekib ka 'vana inimese tagasi vaatamine'. See, kuidas ta elava maailma pinnale ehitab kujutlusliku, võib tema romaanide tsüklit kõige paremini ilmestada. Esile peab tõstma Kangro näidendiraamatut, sest näidendiraamatuid pole paguluses välja antud palju ja nende üksikute seas on tema teos kindlasti tähtis. See raamat pakub esteetilise plaanis väga erinevat: võime ühelt poolt realistlikku laadi kohata, kuid ka sümbolistlikku draamat. Tundutmad võiksid olla ,,Hunt", mis on mingis mõttes Kangri variatsioon
Sancho Panza jaoks on teose algul tähtis vaid süüa ja valitsejaks saada, aga DQ mõjul hakkab mõistma, et elus on muudki peale söögi. Talle hakkavad DQ seigad väga meeldima, nii et on nõus ka tasuta kaasa minema. DQ ja Sancho Panza on vastanduvad tegelased idealist ja materjalist. Nende erinevusest hoolimata süveneb sõprus teose arenedes. Cervantes mängib ,,DQ" struktuuriga ta loob illusiooni romaani tõeluse kokkusulamisest ajaloolise tõega. Kaasates romaani loomisse kujutlusliku autori Benengeli ja jättes ähmaseks loo päritolu ja ka peategelase tegeliku nime, rõhutab autor sellega loo müütilisuse muljet. DQ ja SP saavad II osa algul teada, et neist on kirjutatud romaan ja nad arutavad nii õige II osa kui ka võltsitud II osa üle sellega püüab Cervantes rõhutada, et müüdid elavad edasi paljudes eludes ja aegades. Koerte kõnelus (Cervantes)
annaabi.ee 
