AUGUST GAILIT (1891 1960) 1. Isepäine, eripärast kujutluslaadi ja teemasid viljelev. Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas. · romantiline maailmanägemus · loomulikkus · köidab kõik erandlik groteskini viidud omadustega tegelased ja olukorrad · teostele on omased meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised pöörded lausete kõlalisus ja rütm võrdlused, metafoorid
muusika ja maalikunsti suund Romantismi esteetikast ● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle kogu Euroopa ● Kujunes välja klassitsismi rüpes ● Esiplaanil tundeelu, unistuste- ja fantaasiamaailm ● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, müstika ● Õudused, surm ja teispoolsus Kirjandus ● Mõiste seondub rüütliromaaniga ● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, kunstilise väljenduse tundelisust ● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller) ideeks oli lihtne ja looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus ● Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ tõi kirjandusse õnnetu armastuse temaatika ● Romantilises luules (Geoge Byron, Heinrich Heine) avaldus armastuse ja maailmavalu teema ● Kasvas huvi rahvapärimuste vastu, üle koguti rahvamuistendeid ja muinasjutte
Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) Kriitika Kriitik Mart Mäger on kirjutanud Jaan Krossi proosa kohta nii: "Kogu Jaan Krossi proosa.Juba aine valik määrab kõige üldisemates joontes kujutluslaadi ning sõnastusstiili. Autor on teadlik sellest, et ajalooainelisus ise on spetsiifiline tinglikkus, mis kujutlusvõimalusi mitmeti piirab. Võimaluste järgnev ahendus juhtub asjaolust, et peategelasteks võetakse reaalsed isikud Eesti aja- ning kultuuriloost. Tegelasteks valituid tuntakse kas üldiseltvõi vähemalt ajaloolaste ringkonnast. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_
algust. Loodi intelligentsikirjandust ja pöörduti haritud lugeja poole. Isamaalised ja revolutsioonilised ideed Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem GrünthalRidala. Aino Kallas, Jaan Oks. Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige NoorEesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala.) Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche Põgenik Marie under Murede keskel ma magasin, vahel vaevade. Kord veel tahaksin tagasi... Ära lõigat on tee.
Luule aastatel 1905-1940 20. sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjutavat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist ja sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav
Tõnu ju teadis, mida mõteldi, kui ta piimatalu ära võttis: ,,Va Prillupi-näss võtt Kuru ja piimad ää!" Kas eestlased ei hoolinud üksteisest, isegi nendest, kellega pidevalt läbi käidi? Enne raamatu lugemist oli mul ettekujutus, et pärast aastatepikkust rõhumist olid eestlased õppinud kokku hoidma ning põlgasid ühtselt sakslasi. Teose järgi aga polnud eestlastel mingit ühtsustunnet. Vilde on väga hästi hakkama saanud realistlikult kujutluslaadi esindamisega. Nii teose tegelased kui ka sündmustik pole midagi erakordset ega võimatut. Tõnu suutmatus oma tunnetes selgust saada lisas oluliselt tema isikupärale, mistõttu oli oluliselt lihtsam tunda ennast Tõnu biograafiat, mitte ilukirjanduslikku teost lugemas. Ka Mari kinnisus, omapäi tegutsemine ning leplikus võimaldavad temast mõelda kui endale tuttavast isikust. Kuigi tänapäeva ühiskonnas elades
aastal endises Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas aset leidnud talurahva ülestõusust, mis on ajalukku läinud kui Mahtra sõda. ''Külmale maale'' on romaan, mis ilmus raamatuna 1896. aastal. Enne raamatuna ilmumist avaldati romaani sama aasta algusest ajalehe Postimees jutunurgas. Vilde enda sõnul valmis tal teos pärast päevatööd Postimehe toimetajana kui ilukirjanduslik lisatöö. ''Mäeküla piimamees'' on romaan, mis ilmus 1916. aastal. Realistliku kujutluslaadi ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ''Pisuhänd''satiiriline komöödia aastast 1913, kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul Vilde tuntui näidend. 6.Vilde näidendid, teemad ''Side'' on näidend, mis oli valminud 1917. aastal. See on 4 vaatusega draama. ''Side'' on märkimisväärne ka seetõttu, et kõigepealt ilmus käsikirja alusel lavastus ja alles hiljem avaldati tekst raamatuna. 7
T. Gericault · Prantsuse romantismi esikteoseks on Gericault´ "Meduse´i parv". Teose loomiseks andis kunstnikule tõuke 1816 a Aafrika läänerannikul hukkunud laev "Medusa". · Oma teostes rõhutab Gericault emotsionaalsust ja dramatismi. · Teoste ülesehituses kasutas valguse ja varju kontraste. · Tema meelisaineteks olid hobused ja ratsanikud. ("Hobuste võidusõit Epsomis"; "Lõvi ründab hobust") · Esineb ka realistliku kujutluslaadi. Gericault tegeles ka litograafiaga, kus käsitles zanriteemasid. Kogu elu kestel inspireeris teda kannatava inimese saatus. · Maalis sarja etüüde vaimuhaigetest. T. Gericault. Meduse´i parv T. Gericault. Ratsavõistlustel E. Delacroix · Jätkas Gericault´i algatatud suunda · pani suurt rõhku maali väljendusvahendite emotsionaalsusele. · Tema teosed olid rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid.
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui
vastu. Semper, Suits, deformeeritud pilt. Aleksander Tassa, Tuglas, Under Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Siuru luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920 aasta paiku tekkis ajaluule mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja-nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920 aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline
Ajapikku muutusid aga novellid rahulikumaks ja elulähedasemaks. Vaatamata sellele jäi loomingusse raskemeelsus. Negatiivse ja positiivse vastandus loomingutee jooksul. Esimesed tuntumad romaanid ,,Muinasmaa" (1918) impressionismi suund, ja ,,Purpurne surm" (1924) sümbolistlik suund. Gailiti põhituum: Nipernaadi (1928) impressionistlik rännakuromaan ja armastusromaan, mille puhul on tegemist novellromaaniga ja Ekke Moor (1941) elu kui terviku mõtestus saab suurema tähenduse. Kujutluslaadi poolest neile kõige lähemal on 1935.a romaan ,,Isade maa", mis kujutab rahvuslikku vabadussõda. See romaan kannab postmodernismi eelhõngu. Nipernaadist tõsisem romaan on ,,Leegitsev süda" (1945). Saareelu õudset toonides kujutab romaan ,,Karge meri" (1938). Paguluses on kirjutatud novelliromaan ,,Kas mäletad, mu arm?" (1951-1959), mis jutustab paguluses olevatest töölistest, kes meenutavad möödunut. Pagulusse mineku kohta on kirjutatud romaan ,,Üle rahutu vee" (1951)
omavahelist konflikti. Vilde ajalooline triloogia on Eesti kirjanduses hea realismi näide (1902–1908). Triloogias on „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Malzvet“. Eesti realismi läbimurdeteos oli 1896 ilmunud Vilde „Külmale maale“, mis pole ajalooromaan, vaid räägib 19.saj lõpu külaelust. Vilde kehtestab triloogias külakujutamise kaanoni ja arusaama, milline oli eestlaste elu teoorjuse ajal. Kujutluslaadi põhitonaalsus on see, et eestlaste teoorjuseaegset elu kujutatakse süngelt. See on jätnud jälje 20.saj kirjandusele: Vilde romaanidest lähtuvalt kujunebki arusaam 19.saj I poole eestlaste (küla)elust, suhetest sakslastega. Kivirähi romaanis „Rehepapp ehk November“ kaob eestlaste tume minevikukujutus ära, kuigi Kivirähk viitab Vilde romaanidele oma romaanis, naeruvääristab Vilde metafoore ja peateemasid. Naeruvääristamise ja paroodia kaudu loob Kivirähk täiesti uut laadi küla
annaabi.ee 
