Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui tunneme kõiki poolusi, nulle ning ühte arvtegurit. 4.1Lineaarsete statsionaarsete pidevajasüsteemide analüüs- vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leidakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse Laplace'i teisendusega väljundsignaali väärtus. 4.2L- teisendus- Loob üks- ühese vastavuse originaalfunktsioonide hulga x(t) ja kujutisfunktsioonide hulga X(s) vahel x(t) (laplace'i teisendus) X(s) kusjuures kujutiste argument on kompleksmuutuja s=+j e. Operaatorimuutuja. Ax1(t)+ bx 2(t) laplace'i teisendus aX1(s)+bX2(s) mis tähendab ,et laplace'i teisendus on lineaarne integraalteisendus ,mis arvestab x(t) hetkväärtusi kogu aja intervallis [0, lõpmatus] Laplace'i teisendusi tehakse spetsiaalse tabeli abil. 4.3 Piirväärtusteoreemid- fikseerivad vastavuste asemel piirväärtuste võrdsused lim x(t) t
algolekut? Kui jah, siis kuidas? Lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide analüüsil vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leidakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse L"1 teisendusega väljundsignaali väärtus. L-teisendus ehk LapIace'I teisendus on integraalne teisenduvalem, mis loob üks-ühese vastavuse originaalfunktsioonide hulga (x(t)) ja kujutisfunktsioonide hulga (X(S)) vahel, kusjuures kujutise argumendiks on kompleksmuutjua S = a + jo. Vastavus on üks-ühene tingimusel, et kõik originaalfunktsioonide rahuldavad tingimust, et kõik t < 0 => x(t) = 0. LapIace'I teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkeväärtusi kogu ajaintervallis [0,oo). Ülekandefunktsioon on orienteeritud lineaarse süsteemi ülekandemudeli põhikarakteristik ja see määratakse
arvtegurit 4. Lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide analüüs- vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leitakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse L"1 teisendusega väljundsignaali väärtus. L–teisendus- LapIace'I teisendus on integraalne teisenduvalem, mis loob üks-ühese vastavuse originaalfunktsioonide hulga (x(t)) ja kujutisfunktsioonide hulga (X(S)) vahel, kusjuures kujutise argumendiks on kompleksmuutuja S = a + jo. Vastavus on üks-ühene tingimusel, et kõik originaalfunktsioonide rahuldavad tingimust, et kõik t < 0 => x(t) = 0. LapIace'I teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkeväärtusi kogu ajaintervallis [0,oo). Piirväärtusteoreemid- fikseerivad vastavuste asemel piirväärtuste võrdsused lim x(t) t
väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse Laplace’i teisendusega väljundsignaali väärtus. L–teisendus: Selleks, et ei peaks differentsiaalvõrrandeid lahendama, kasutame Laplace'i teisendusi. Igale funktsioonile (muutjuale) ehk originaalile pannakse vastavusse kujutis x(t) <->X(s), kusjuures kujutiste argument on kompleksmuutuja s = σ + jω ehk operaatorimuutuja.. Laplace'i integraalne teisendusvalem loob üksühese vastavuse originaalfunktsioonide ja kujutisfunktsioonide vahel. Ax1(t)+ bx2(t) <-> aX1(s)+bX2(s) mis tähendab,et Laplace’i teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkväärtusi kogu aja intervallis [0, lõpmatus]. Laplace’i teisendusi tehakse spetsiaalse tabeli abil. Piirväärtusteoreemid: Piirväärtusteoreemid fikseerivad vastavuste asemel piirväärtuste võrdsused lim x(t) t läheneb 0 = lim sX(s) s läheneb lõpmatusele ja lim x(t) t läheneb lõpmatusele = lim sX(s) s läheneb 0
annaabi.ee 
