TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
Eraldi küsimus, mis nõuab samuti lähemat vaatlemist, on “emade” ülekaal “isade” üle
põhjamaade ja eesti pärimuses. Üheks võimalikuks põhjenduseks on kindlasti matriarhaatlik
ühiskonnakorraldus või see, et jutte haldjaist vestsid peamiselt naised. Aga paraku ei põhjenda
see ennatlik seletus igasuguste imekaunite ja noorte “-neiude”, “-tütarde” ja “-neitside” rohkust
ning nendega kaasas käivaid uskumusi. Näiteks “Skandinaavias on väga tavaliseks kujuteluks, et
kui metsavaimuga magatakse, saadakse hää jahiõnn või midagi taolist /.../” (Masing 1998:180).
Sarnaseid uskumusi liigub ka Eestis, millele viitab muu hulgas “Väike deemonite ja
vaimolendite leksikon”: “/.../ mõningatel juhtudel esineb siiski erootilise varjundiga
haldjanägemisi üksikutel metsaskäijatel.”(Petzoldt 2003:80) Ahvatlemist pannakse süüks ka
näkkidele ja murueidetütardele:
annaabi.ee 
