tänaseni olin kuulnud vaid ema-isa ülikooliaegsetes mälestustes. Vähe sellest, et ühe korteri elanikud üksteisega väga suhelda tahavad, siin näitavad isegi tudengid naaberkorteritest uskumatult suurt huvi üles! Kui aga ühikast välja astuda ja mööda linnatänavaid uitama minna, siis silmailust kindlasti puudust tulla ei tohiks. Bodensee järv, läbi linna looklev Rheini jõgi, kaunis vanalinn ja vaade Alpidele oleks siin kohal märksõnad, mis teiegi kujutelmades, kallid lugejad, võiks aidata linnast üpriski maalilise pildi kokku panna. Et Konstanz piirilinn on, siis ei ole palju aega tarvis, et teha jalutuskäik Šveitsi, kuigi, olgem ausad, pigem teevad šveitslased siia poole piiri oma jalutuskäike, sest hinnad on Saksamaal silmähtavalt rahakotisõbralikumad. Muidugi autoomanikel ei maksa end eksitada lasta, odavam bensiin ootab just juustu- ja šokolaadimaal. Lisaks on natuke tugevama härra kiviviske kaugusel veel üks mägedemaa ehk Austria
homoseksuaalsusest. Mis on tegelikut homoseksuaalsus ja millised võiksid olla nende õigused ? Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isiku(te)ga. Homoseksuaalsust esineb mõnel määral ka teistel loomadel: seda on täheldatud mitmetesse loomarühmadesse kuuluvatel liikidel, sealhulgas putukatel, kaladel, lindudel, imetajatel Mis on homoseksuaalsuse põhjusteks ? Kunagi arvati, et iga inimene on loomult biseksuaalne ja tema kujutelmades on alati mõningaid homoseksuaalseid elemente (nn. varjatud homoseksuaalsus), kuid tegeliku homoseksuaalsuse teket meestel seostati kolme erineva tingimuse esinemisega lapse arengus: ülemäärane kiindumus emasse, seksuaalne sättumus, mille puhul suguline rahuldus saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest. Lapse nartsissism sunnib teda otsima niisugust armastusobjekti, mis oleks tema enda mina sümbol.
Surm pole lahendus kannatustest pääsemiseks, inimene peab enne maailma mõistma. · Iseloom on sünnipärane, see ei muutu. Laps pärib emalt intelligentsuse ja isalt iseloomujooned. Tähtis on, et inimene tunneks isennast, oleks omas elemendis. · Tahtest saab vabaneda kunsti abil. Kunsti vaatamisel näeb inimene tõde, mis on vabastav. Kõrgeim kunst on muusika, mis ei kopeeri loodut, vaid on Tahte kehastus. · Au, staatus ja kuulsus asetsevad teiste inimeste kujutelmades. Meie õnn asub väljaspool meid ennast, ta asub teiste peades. · EETIKA kaastunne teise inimeste puuduste suhtes, neid hinnates ja jättes vaatamata voorused, rõõmud toob endale rahu ja vabaduse, õnne, sest ei tunne kadedust. · Arvas, et naised on loodud alluma, on loomult võimelised ratsionaalsemate otsuste langetamiseks ja kaastundlikumad(viimne oli pigem nõrkus.) · Seisis loomaõiguste eest. Leidis, et neil on samamoodi Tahe, mille kaudu nad on
silmades olulisemalt kõrgema määraga. Samas võime väita, et asjade ja nähtuste tajumise vastuvõtmine sõltub meis keelelise kontrolli võimalikkusest, kuna sõna- või pildisõnum tõlgendatakse igas inimeses mõistuse ja meelte abil. Siit tulenevalt saame me küll igasugust kunstiteost teatud piirini mõista ja laiendada, kuigi lõpuni ei suuda me igasugust kunstiteost lahti seletada. Veel huvitavamaks teeb mõistmise, et kas lugeja või vaataja suudab oma kujutelmades haarata kogu kunstiteose terviklikkust, haarata endasse kunstiteose algust ja lõppu ning nende vahel lugu ennast. Film võrreldes kirjandusega on antud lahenduses mõistmiselt lihtsam ja konkreetsem. Kirjandust ja filmindust saab osadeks jaotatuna uurida ja analüüsida. Kirjanduslikku teksti saab jagada lähtudes fraseoloogiast ja süntaksist ning paljudest muudest grammatilistest suundumistest, kuid samas saab ka filmiteost jagada kaadriteks,
saare suures meres, mis haaras Lombardiat, Kreekat ja moslemite alasid, kuid neil oli vaimuomadusi, mis andsid neile eelise. Kõigepealt nende tarmukus (strenuitas). Olles toimekad ja tublid, olid normannid samas ka kartmatu meelega. Normannid paistsid silma ka sõjalise vapruse poolest. ,,uus rahvas" muutis sõjapidamise reegleid ja väljavaateid. Selle muutuse üheks osaks oli pööre suurema julmuse, brutaalsuse ja verejanulisuse poole, sest metsikus moodustas vapruse ja mehisuse kujutelmades olulise tahu. Ja seda barbaarset imidzit kultiveeriti hoolikalt. Normannid olid igast küljest sisse piiratud vaenlastest, keda leidust neist enestest palju arvukamalt, võis tasakaalu alal hoida vaid oma metsikuse kuulsuse levitamisega._ terrori eesmärgiks oli vara ja võim. * Vaprus, visadus, brutaalsus ja saamahimu see oligi faustlik keedus, millest vallutaja koosnes. Vallutused ja ettekujutus: aeg, mälu, minevik
ennast inimestele kujutavad ja milline minevik neil on olnud. Kummituse all peetakse eelkõige silmas ükskõik millist teispoolsuse jõu ilmingut. Vaimu saab eristada nö teistest tüüpidest selle poolest, et tegemist on hingega, kellele on omistatud elusolendi võimeid (nt kõndimine, esemete liigutamine, võtnud kontakti siinpoolse maailma inimesega jpm). Usk vaimudesse tunnistab olemasolu üleloomulikudesse olenditesse mitmesugustes usundilistes kujutelmades. Vaime võidakse tunda järgnevalt: kurivaim, kaitsevaim, maja vaim, surnu vaim, paha vaim jt. Vaimukujutelm põhineb usundil, mis räägib inimhinge jätkuvast eksistentsist pärast surma. Veel üheks huvitavaks kummituse alaliigiks on poltergeist. Sõna poltergeist tuleb Saksamaalt ja tähenduseks on ´´lärmakas hing´´. Üldiselt defineeritakse poltergeisti kui tundmatu jõuna, mis on !4
olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtelmise ebakindlust. Suhtelmisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub. Kas see on reaalne või eksisteerib ainult tema kujutelmades. Mida tugevam on selle hirmu põhivormi domineerimine, siis seda rohkem võib see ebakindlus ulatuda haiglasliku seostamiseni ja hullumeelsete pettekujutelamdeni välja. Lakkamatu umbusk ja seostamine kõike kõigega. Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada? Ta üritab arendada endas selliseid omadusi, mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel
olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtlemises ebakindlust. Suhtlemisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub. Kas see on reaalne või eksisteerib ainult tema kujutelmades. Mida tugevam on selle hirmu põhivormi domineerimine, siis seda rohkem võib see ebakindlus ulatuda haiglasliku seostamiseni ja hullumeelsete pettekujutelamdeni välja. Lakkamatu umbusk ja seostamine kõike kõigega. Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada? Ta üritab arendada endas selliseid omadusi, mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel
tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtelmise ebakindlust. Suhtelmisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub. Kas see on reaalne või eksisteerib ainult tema kujutelmades. Mida tugevam on selle hirmu põhivormi domineerimine, siis seda rohkem võib see ebakindlus ulatuda haiglasliku seostamiseni ja hullumeelsete pettekujutelamdeni välja. Lakkamatu umbusk ja seostamine kõike kõigega. Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada? Ta üritab arendada endas selliseid omadusi, mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel
». Võb-olla suudab lugeja väja kannatada kat-kendi sellest. «Millise rõ omsa meeleliigutusega vaatab noor hing igapävase elu teedel vastu mõele oodatud pidustusele! Kujutlus maalib roosilisi rõ omupilte. Vaimus näb himukas moekummardaja end piduliste hulgas «kõgi täelepanu keskpunktis». Tema graatsiline kogu lumivalges rü us keerleb rõ omsa tantsu labüindis; tema silm on kõge säavam, tema samm kõge kergern lõusas seltskonnas. Selliseis rneeldivais kujutelmades libiseb aeg kiiresti mö oda ja saabub igatsetud tund, kus ta võb astuda paradiislikku maailma, millest ta on eietanud nii helgeid unistusi. Kui muinasjutulisena paistab kõk tema vaimustatud silmale! Iga uus vaatepilt on veetlevam eelmisest. Kuid mõe aja päast leiab ta, et selle kauni väimuse taga on kõk tüine; meelitused, mis kord tema hinge rõ omustasid, haavavad nü ud tema kprvu; ballisaal on kaotanud oma veetluse; ja rikutud
annaabi.ee 
