Barokk Hollandis Maastikumaali sünd Meremaali tähtsus nn. väikesed hollandlased väikeseformaadilised tööd · Olustik Gerhard Terborch, Jan Steen, Gabriel Metsu, Vermeer van Delf · Veikelu Willem Kalf · Maastik Jacob van Ruisdael · Meremaal Jan van de Velde · Loomamaal Paulus Potter · Portree Frans Hals Rebmrandt 1. Valguse varju käsitlus 2. Portreedes püüdis ühendada kujutatavaid inimesi omavahel 3. Keldriluugivalgus Tööd: ,,Dr. Tulp anatoomialoeng" ,,Autoportree Saskiaga" ,,Danae" ,,Öine vahtkond" ,,Kadunud poja tagasitulek" Olulised on ka ofordid
· 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehnikumis. Looming · Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. · Maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid · Portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. · 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. Seltskonnaelu · seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930
m.a. ) 2. Myron. Kettaheitja. u. 450 e.m.a. Rooma marmorkoopas 3. 4. Polykleitos. Odakandja. u. 450-430 e.m.a. Rooma marmorkoopas Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus,seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Samas tehti ka paraadportreid, kus kujutatavaid ilmselgelt kaunistati. Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni Kettaheitja. Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega
Ei püüdunud publikule meeldida. Olustikumaal: Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. REMBRANDT Harmensz van RIJN Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat. Oma maalidel kujutatavaid isikuid on sügavalt armastanud ja austanud. Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel. Tunnustuse saab grupiportreega ,,dr. Tulp ja anatoomialoeng". Maalis palju portreid oma naisest Saskiast. Pärast Saskia surma 1642 algasid majanduslikud raskused, publik hakkas temast ära pöörduma. Rembrandti looming aga arenes tõusujoones. 1649 valmib suuremõõtmeline grupiportree ,,Öine vahtkond"- dünaamiline ja ebatavaline.
Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.6 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega
Täielikuma ettekujutuse tolle ajastu kujutamise laadist annavad arvukad reljeefidega kaunistatud sarkofaagid. Keiser Hadrianuse ajast asenduvad ornamentaalsed kaunistused figuraalsetega, kus lahkunuid on sageli esitatud lamavas poosis. Meeleolult on reljeefid traagilised, jutustades surmast ja kannatustest, siiski leiab ka rõõmsamasisulisi kaunistusi, samuti lahingustseene või igapäevaelu toimetusi kujutatavaid pilte. Sarkofaagid on eriti väärtuslikud ajaloolisest vaatenurgast, sest annavad selge pildi erinevatest kunstisuundadest ja suundumustest tol ajal. Velletri sarkofaag, 2, saj. algus. Selle reljeefid on ilmekaks näiteks tolle ajastu rooma matusesümboolikast Heraklese vägiteod- elu võit surma üle; Heraklese laskumine põrgusse ja sealt naasmine- usk taassündi. Näide: Villa Ludovisi sarkofaag, 3. saj. pKr, kujutab barbarite lahingut; Constantinus
Looming Paul Raud maalis põhiliselt Uexkülli perekondna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku (Vaata ka LISA 8). Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Portreed Paul Raua portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes
koloriidiga Kreeta kujutav kunst · Losside seinamaalingud, maalingud ja reljeefid mitmesugustel nõudel. · Kunst nagu inimene - värviküllane, mänguline, muretu, siiras, maaliline laad. · Inimesi, loomi, esemeid kujutati loomulikult ja elavalt. Neid ei stiliseeritud, samuti puudub sümmeetria. PULLISARVED! !Kreeta keraamika! · Ere värvitoon ja dekoratiivsus · Pinnakaunistus: Looduslähedane, mereloomi kujutatavaid vaase võrreldud akvaariumidega. b) Mükeene arhitektuur · megaron - suur pikergune saal. (N: Tirynsi linnuse keskne pearuum) · Akropolid · Mükeene lõvivärav koosneb 3st kivimürakast ja neile toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, sellel kõrgreljeef kahe sambale toetuva lõviga 4. Vana - Kreeka Arhitektuur Dooria order (templid) - nt: Poseidoni tempel, Parthenon · lihtsus, rangus, tugevus. Kandvad osad: · Baas puudub
Oluline koht oli meremaalidel. Looduslike effektidega annab edasi dramaatilisust. Elu jooksul tuntud, kuid suri tundmatuna. Samuti tekkisi meremaalide vastu linnamaalid. · Natüürmort Põhiliselt kujutatakse lopsakaid, rikkalikke toidulaudu, lillekimpe, puuviljakorve. Võistlus kõis materjalide kujutamise üle. REMBRANDT Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat. Oma maalidel kujutatavaid isikuid on sügavalt armastanud ja austanud. Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel. Portreed omasid väga sügavat sisu. Lähenes kõigele psühholoogiliselt. Tunnustuse saab grupiportreega ,,dr. Tulpi anatoomialoeng". Maalis palju portreid oma naisest Saskiast. Pärast Saskia surma 1642 algasid majanduslikud raskused, kunst ei läinud enam publikule peale. Samas muutub looming emotsionaalsemaks, poeetilisemaks, lihtsamaks, hingestatumaks
omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. Paul Raua looming Paul Raud maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku. Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Portreed Paul Raua portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. Kompositsioonid
anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Looming · Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. · Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. · Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Teosed: "Lilleniit" "Ema viis hälli heinamaale" Ants Laikmaa 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas.
maastikke. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Kristjan Raual oli kaksikvend Paul Raud. 4 3.Paul Raud Paul Raud (1865 1930) pani koos oma venna Kristjan Rauaga aluse Eesti rahvuslikule kunstile. Tema portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on
Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.10 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga.11 Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. 12 Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega
arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis. Tunnusjooneks on rütmika, liikumise mulje tekitamine motiive korrates, vormide ja värvide üksteise sisse sulandumine, värelus. Hilisemad futuristid püüdsid kõike edastada lenduri positsioonilt. Nimetus tuleneb tuleviku tähtsustamisest, masinate ajastust, kus on dünaamikat. Itaalias: Uberto Boccioni oli maalikunstnik ja skulptor, andis edasi valguse värelemist ja joonte murdumist. Ciacomo Balla säilitas kujutatavaid elemente ja püüdis jätta mulje liikumisest, helidest ja valgusest. Gino Severini jagas futuristide seisukohti, kuid laadilt oli pigem kubist, lemmikteemaks tantsijad. Skulptuuris toimus vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Arhitektuuris Antonio Sant` Elia tulevikulinnade nägemuses võidutseb tehiskeskkond, rangete vormidega pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed (osalt hiljem teostatud).
Veidike rohkem sademeid augustis, uldiselt stabiilne sademetehulk iga kuu · Sademete sesoonse jaotuse tuubid, kuivade ja niiskete kliimade uldiseloomustus ja nende alltuubid Jaotus: Sademete uhtlane jaotumine Sademete maksimum suvel Sademete maksimum talvel Kuivas kliimas voimalik auramine (auruvus) uletab sademete hulka stepi, poolkorbe ja korbe alltuup Niiskes kliimas on sademeid piisavalt parasniiske, niiske ja liigniiske alltuup · Nimetada kliimagrammidel kujutatavaid tegureid- temperatuur ja sademete hulk, aastakuud · Nimetada peamisi kliimaklassifikatsioone- Köppeni kliimaklassifikatsioon- iga kliimatüüpi saab defineerida keskmise õhutemperatuuri ja sademete hulga järgi, mis on arvutatud nii aasta kui ka kuude kohta. Alissovi klassifikatsioon- selle järgi jaguneb kliima järgmistesse kliimatüüpidesse: Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvöötme Lähisarktiline
tunduvalt suurejoonelisemalt kui mõni teine tema kaasaegne kunstnik. Esimese kuulsuse Amsterdamis tõi Rembrandtile suur grupiportree «Doktor Tulpi anatoomialoeng» (1632, Haag, Mauritshuis). Samal ajal kui Frans Hals Haarlemis Püha Georgi laskuriteroodu liik- meid maalides püüdis murda Madalmaade grupiportree tardunud traditsioone, oli Rembrandt sellest probleemist haaratud Amsterdamis. Püüdes ühendada kujutatavaid inimesi omavahel kindla tegevusega — antud juhul dr. Tulpi seletuste kuulamisega laiba juures — läks Rem- brandt oma taotlustes Halsist veelgi kaugemale. Tema maali kompositsioon on Halsi grupiportreedega võrreldes veelgi vabam ja julgem ning tegevus seob inimesi juba sedavõrd aktiivselt, et antud töö puhul polegi enam tegu nagu portreega tavalises mõttes. Selline teose ülesehitus võimaldas kunstnikul psühholoogiliselt veenvalt ja ilmekalt edasi anda erinevaid
arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis. Tunnusjooneks on rütmika, liikumise mulje tekitamine motiive korrates, vormide ja värvide üksteise sisse sulandumine, värelus. Hilisemad futuristid püüdsid kõike edastada lenduri positsioonilt. Nimetus tuleneb tuleviku tähtsustamisest, masinate ajastust, kus on dünaamikat. Itaalias: Uberto Boccioni oli maalikunstnik ja skulptor, andis edasi valguse värelemist ja joonte murdumist. Ciacomo Balla säilitas kujutatavaid elemente ja püüdis jätta mulje liikumisest, helidest ja valgusest. Gino Severini jagas futuristide seisukohti, kuid laadilt oli pigem kubist, lemmikteemaks tantsijad. Skulptuuris toimus vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Arhitektuuris Antonio Sant` Elia tulevikulinnade nägemuses võidutseb tehiskeskkond, rangete vormidega pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed (osalt hiljem teostatud).
Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema “Lilleniitu” (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni “Ema viis hälli heinamaale” (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega
annaabi.ee 
