kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis, kus ta õppis 7 aastat. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja veel tähtsal kohal oli ka Shakespeare. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov. Samuti tutvus L. Koidula ka saksa suurte klassikutega, kelleks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. 1862.a sooritas Lydia Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem
kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, kuid siis puudusid selleks reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid (Cooper, Calderon ja Shakespeare (inglased); Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov (venelased); Goethe, Schiller, Lessing (klassikud). Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V
kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, kuid siis puudusid selleks reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast “Pärnu Postimehe”
Sellest viis ta oma tulevikukutsumusele kaasa erksa loodusetaju. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. 1863
ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, kuid siis puudusid selleks reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja veel tähtsal kohal oli ka Shakespeare. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov. Samuti tutvus L. Koidula ka saksa suurte klassikutega, kelleks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma
tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkooli tasemele. Sealses koolis sai Lydia Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, aga selleks puudusid reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi. Ta nimel luges välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja ka Shakespeare tähtsal kohal. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov tähtsal kohal. . Samuti tutvus Lydia Koidula ka saksa suurte klassikutega. Nendeks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles
tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkooli tasemele. Sealses koolis sai Lydia Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, aga selleks puudusid reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi. Ta nimelt luges välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja ka Shakespeare tähtsal kohal. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov tähtsal kohal. Samuti tutvus Lydia Koidula ka saksa suurte klassikutega. Nendeks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles
annaabi.ee 
