Künnap luuletas nooruseski, ent vahepeal tekkis kümneaastane paus, kui lihtsalt polnud inimestele midagi öelda. Kirjutamise soon avanes kord näitusekataloogi tehes, kui piltide tagapooled oli vaja kuidagi täita. Nõnda trükkis ta tagumistele külgedele vana kirjutusmasinaga luuletaolist teksti. Nii avastas ta, et need read ütlesid inimestele rohkem kui ta lootis, ning on kirjutamist jätkanud. Kõik tema raamatud on siiani olnud kujunduslikult üsna pillavad ja silmarõõmu pakkuvad.Künnap paistab silma ideede lennukuse ja mõtte värskusega ka reklaami alal.Asko ise peab ennast laisaks inimeseks ,kuid ta jõuab kõike teha. «Ühe tööga puhkan teisest. Ma teen kõike väga laisalt. Laisk inimene on tõhus. Ta ei hakka kohe rabelema, vaid istub ja vaeb, kuidas ta sellega kõige kergemini valmis jõuaks. Tegelen Zoomiga iga päev, olen n.-ö. loovjuht või creative director,» proovib Künnap oma tegevust iseloomustada.
kompositsioonitsentritena. Funktsionaalsed väikevormid kavandatakse ohutu ning mugavate maastike kasutamise huvides. Lisaks on haljasaladel ehitised. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoonete hulka kuuluvad kerghooned, rajatised on teed, platsid, tugiseinad jne. Teed planeeritakse haljasaladele eelkõige funktsionaalsuse tõttu. Oluline on mugav ja loogiline liikumine haljasala erinevate osade vahel. Teid võib kujundada sirgjooneliselt või kujunduslikult, oluliseks saavad ja reljeef ja maastiku takistused. Tee eristamiseks ümbrusest valitakse vastav teekattematerjal. Valikul saab oluliseks tee koormus ja ümbritsev kujundus. Platsid luuakse teede ristumiskohtadesse, puhkekohtadesse, rajatistega seotud aladele ja vaatekohtadesse. Platside kujud varieeruvad vastavalt ala kujundusele ja vajadusele. Platsid kaetakse sarnase materjaliga nagu teed, või kvaliteetsema kattega. Võimalused luua platsidele erinevaid kujundeid ja ornamente.
Kaart võib olla õpetusvahend, praktiline töövahend ja maailmavaate kujundaja. Kaardi ülesandeks on ruumilise informatsiooni talletamine ja selle edastamine kaardi kasutajale. Kaardile esitatavad nõuded (Mõisja, 2004): · edastatav informatsioon peab vastama tegelikkusele, · edastatav informatsioon peab olema üheselt arusaadav, · kaardi koostamisel tuleb rakendada ühte põhimõtet kogu kaardi ulatuses, · kaart peab olema kujunduslikult sobiva värvilahendusega, · kaart peab moodustama kujunduslikult ühtse terviku ja vastama seejuures püstitatud eesmärgile. Kaart omab kindlaid matemaatilisi seaduspärasusi nagu on mõõtkava ja projektsioon, mille abil on kaartitel kujutatu seotud reaalselt looduses oleva maastikuga. Maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkide, värvide,
Suletud ruumiks nimetatakse püstpindadega või siis püstpindade ja laega piiratud ruum. Inimene tunnetab ruumi erinevalt, seda siis sõltuvalt asjade horisontaal- ja vertikaalsihis asetusest. Ruumi kuju sõltub peamiselt seda ümbritsevatest asjadest. Erinevate mõõtmete ning proportsiooniga ruumidel on erinev mõju inimesele. Kui näiteks võtta võrdsete mõõtmetega ruum, nagu seda on kuup, siis on see rahulik ning stabiilne, kuna tal on kõik küljed võrdse pikkusega. Ent samas on ta kujunduslikult jällegi pärssiv ja teda ei ole just lihtne ümbritsevaga siduda. Seega meeldib inimestele rohkem ruum, mis on oma horisontaalsete mõõtmete poolest suurem, kui vertikaalne kõrgus liiga suur pole just. Kõigil asjadel on oma vorm, erinevad need üksteisest vaid mõõtmete poolest. Vorme saab jaotada kolme nn põhivormide rühma, milleks on ühemõõtmelised vormid: punkt ja joon; kahemõõtmelised vormid ehk pinnad ning kolmemõõtmelised vormid ehk kehad. Peamiselt
Kuhjategemise meetodil on kaks olulist eelist: *kui asetame maapinnale tüki kilet või peenravaipa, oleme tõkestanud pinnavee liikumise osmoosi ja difusiooni abil turbakuhja. Samal ajal saab liigne vihmavesi valguda üsna vabalt kiletükilt üle äärte minema. Juurte ummuksissejäämise oht liigse vee tõttu praktiliselt puudub. *augu kaevamine on oluliselt töömahukam, kui hunniku moodustamine. Meetodi põhipuuduseks on asjaolu, et kujunduslikult ei pruugi kuhi ehk teisisõnu kõrgendatud peenar alati sobida - ta paistab liialt silma. Püüdes teda siduda ümbritsevaga, oleme eneselegi märkamatult üle läinud 'augumeetodile' koos kõigi tema puudustega. Ääriseta kuhi valgub laiali Lihtsaim lahendus on turbakuhi sedavõrd laiali lükata, et moodustuks kõrgendatud peenar. Enamasti jätab selline variant siiski lõpetamata mulje ja ka peenar kipub aegapidi laiali vajuma. Seega peame turbahunniku millagagi ääristama.
iialgi mõelda nagu naine, aga on ka neid, kes ülistavad Mats Traadi oskust kirjeldada naiste hingeelu. Nende kahe seisukoha vahel on aga suur ebakõla ning antud uurimistöös ongi ongi proovitud välja selgitada, kumb seisukoht on õigem ja miks see nii on. Uurimus koosneb kahest osast. Esimeses osas on vaatluse all teosed "Inger" ja "Rippsild". Naistegelasi nendes raamatutes on analüüsitud neljast aspektist: bioloogilisest, psühholoogilisest, sotsiaalsest ja kujunduslikult. Järeldub, et Mats Traat meeskirjanik peab naise põhiliseks elumõtteks armastust ning selle pärast ohvrite toomist. Naise soov on armastada ja olla armastatud ning tunda, et ta on nagu viljakas maamuld, mis annab saaki. Ka väliselt on naistel Mats Traadi teostes palju ühiseid jooni. Kõik nad on millegi poolest eriliselt kaunid, lummavad. Kõigis naistes on midagi salapärast, mõistatuslikku, müstilist. Ka on kõik naised milleski nähtavalt haprad ja
probleeme võimalikult neutraalselt ning positsiooni võtmata, ehkki kui positsioon võetakse, ollakse pigem teaduse poolel, mis on iseenesest mõistetav. Temaatikalt, vähemasti nende kahe numbri põhjal, pole sama ning kajastatakse erinevaid teemasid, kuigi aegajalt kattuvad teemavaldkonnad (näiteks ajalugu on populaarne). Keeleliselt ei trumpa kumbki ajakiri üksteist, mõlemates esineb rohkelt teemakohast keelekasutust ning jutt on ladus ja haakuv. Kujunduslikult on ’’Imeline Teadus’’ üsnagi ekstravagantne, samal ajal on ’’Horisont’’ mõnevõrra tagasihoidlikum. See ei anna küll mingit eelist kummalegi, ent visuaalselt, nagu juba varem mainitud, on ’’Imelisel Teadusel’’ eelis ’’Horisondi’’ üle.
• Paljude väikeste lehtedega taimedest on rohkem kasu kui väheste suurte lehtedega taimedest. • Vesikultuuris kasvavad taimed niisutavad õhku teistest paremini. • Suure veetarbega taimed, näiteks lõikheinad ja bambused, on väga head õhuniisutajad. • Eriti heade õhupuhastajate hulka kuuluvad rohtliilia, nõelköis, tõlvlehvik, luuderohi ja aglaoneema. • Terved ja hästi hoolitsetud taimed parandavad õhku kõige paremini. (3 lk 38-39) Kujunduslikult võib toataimi võrrelda elusate skulptuuridega- igaüks on temale omase mõjuväljaga. Ja nii nagu näituseeksponaatide puhul, tasub ka siin hoolega mõelda kuidas neid paigutada: kus ja kuidas nad kõige paremini esile tulevad? Esimene küsimus on, kas taim on n-ö solist ja mõjub paremini üksinda või koosluses teistega. (3 lk12) Taimede rühmitamisel kehtib põhiliselt kaks kujunduslikku reeglit. • Kontrastsed seaded koosnevad väga erinevatest värvidest ja kasvukujudest. Siin
liigendavad Louis XVI stiilis tahveldised, stukkdekoor). 4. Kõrval- ja majandushooned. Pargikunst Kõrvalhooned mängisid olulist osa mõisate kompleksides, mistõttu neid oli ka arvukalt. 1920. aastate algul mõisate riigistamise ajal kanti nimekirjadesse pea 50 000 ehitist. Hooneterohkemad ansamblid paiknesid peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis. Historitsismiperioodil muutus kõrvalhoonete roll mõisaansamblites tunduvalt. Kui klassitsismi- ja barokkperioodil olid need kujunduslikult seotud peahoonetega, siis nüüd muutusid abihooned eraldiseisvateks üksusteks ja jagunesid funktsioonide järgi gruppidesse. Peahoone jäi enamasti üksinda keset parki. Kõrvalhooned just kui iseseisvusid arhitektuuriliselt ja nad ei pidanud enam järgima kõigi uusi moevõtteid, mida peahoone tegi. Eelkõige järgiti kõrvalhoonete püstitasmisel utilitaarseid faktoreid, nagu materjal, konstruktsioon. Püsima jäi sajandeid kestnud jaotus: Lõuna-Eestis kasutati materjalina
aiakunstis. Kaasaegses infoühiskonnas puutuvad vähesed kokku "päris loodusega". Asulakeskne elukorraldus soosib asulakeskseid tegevusi. Inimesel jääb üha vähem aega olla loodusmaastikus. Inimene ühelt poolt vajab loodust, teiselt poolt ei oska ta, sattudes loodusesse, enam seda "keelt lugeda" ning seetõttu sümboliseerivad haljasalad paljude jaoks loodust. Kaasaegse maastikukujunduse üheks peaeesmärgiks on vihjamine loodusele, mitte aga looduse reprodutseerimisele. Kujunduslikult polegi maastiku kopeerimine eesmärgiks: mistahes kunstis väljendub tegelikult kunstniku mulje sellest, mida ta näeb või tunnetab. 3. Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad Kompositsiooni ühtsuse huvides valitakse objekti kujundamiseks teatud sarnaseltmõistetav vormikeel. Efektsed ning rikkalikult kaunistatud detailid ei korva kehva kandvat üldideed või selle puudumist, seepärast on väga oluline leida kogu kujundust kooshoidev kandev idee,
1. Kirjutama või parandama pealkirjad, lisapealkirjad, vahepealkirjad. 2. Vajadusel tegema väljavõtted. 3. Valima ja kadreerima fotod ning kirjutama fotoallkirjad. 4. Vajadusel hankima teabegraafika ja lisalood põhiteksti juurde. 5. Jagama lood lehekülgedele, koondama ühe teema materjalid infoplokkideks ning tegema infoplokkidest tervikliku lehekülje. Pealkirjad Pealkirjadega on kaks probleemi: kirjutada või toimetada pealkirjad sisuliselt sobivaks ning teha nad kujunduslikult sobivaks selle koha ja ruumiga, mis neile on antud. Põhipealkirja kirjutamine - põhipealkiri peab andma uudise resümee, meelitama lugema ja osutame kõige olulisemale infole loos. Lisaks liigendab lehekülge ja aitab pilku juhtida. Pealkirja kirjutamine kolm põhireeglit: 1. Pealkiri peab olema nii selge, et pole vaja lugeda, et saada aru, mida loos ja pealkirjas endas öelda tahetakse. 2. Pealkiri arendatakse välja juhtlõigust seda lühendades. Kui on mitu sündmust, siis
pageksid autori käest, kes nende puudumist püüab korvata värvika kirjeldamisega (,,Seisatus Tõnismäe künkal", ,,Kurbrõõmus lugu mu isa punase tutiga mütsist"). Autori pärusmaaks jääb eriliselt, kordumatult laulev, riiminõtke ja puhas lüürika, luuletused, millel on muusika põues. Valitseb lihtsus ja enesestmõistetavus, just nagu polekski ühe elamuse või mõtte sõnastamiseks sadat võimalust(,,Otsida iseend", ,,Tali", ,,Magav maailm" jt.) Kujunduslikult on luuletuskogu maailmaklass. (Jürisson, 1970) 2.3.2 ,,Vee peal käia" (1977) 1977 aastal avaldatud kolmandas luuletuskogus ,,Vee peal käija" on eelmise kogu põhimotiivid, eriti muremõtted kodu ja inimkonna saatuse pärast laienenud ning võimendunud. Teiselt poolt on Niidu luulesse sugenenud ka mõningaid humoristlikke jooni. Lihtsate argiste elunähtuste varal teeb luuletaja tähelepanekuid nihetest, mis ohustavad inimlikkust
Algsest orelist on säilinud 95%. Kolmandik viledest on meistri enese kätetöö. Orel kuulub Euroopa 200 parima hulka ning sellel võib esitada muusikat renessansist 21. sajandi loominguni. Praeguseks oreli peremeheks on pilt 12 noor andekas muusik ja koguduse organist Jüri Goltsov. 2013. aastal kingiti kirikule uus vaip, mis valmis tänu mitmete Valga linna elanike annetustele. Kootud naturaalsest villasest lõngast, kujunduslikult fragmendid on inspireeritud kiriku kantsli ornamentikast. Vaibal kui sümbolil on oluline tähendus nii religioonis kui ka elus üldisemalt. Vaip on valmistatud Vändras ning on üle 20 meetri pikk ja 1,2 meetrit lai. Ühe ruutmeetri vaiba valmistamiseks kulus 4 kilogrammi villast lõnga. Et rasket vaipa saaks hõlpsamalt kiriku põrandale panna ja sealt ära võtta, on see kootud kolmes tükis. pilt 13 Raekoda pilt 14
Piibel ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtseks kirjakeeleks, rikastas kirjakeele sõnavara ja vormistikku. Tänu piiblile tuli kirjakeelde läänemurdelisi jooni. Piibli autoriteedi tõttu muutus autoriteetseks ka piiblikeel (kuni 19.saj algus). Piibel aitas kaasa lugemisoskuse levikule, avardas silmaringi. Täispiibli tõlkimiseks käis Helle rahvalt sõnu kogumas. Piiblit trükiti Tallinnas Köhleri trükikojas 6015 eksemplari. Kujunduslikult ületab teos kõiki seni ilmunud eestikeelseid raamatuid. UT aluseks jäi 1729 redaktsioon, VT tuli taas tõlkida, mille põhitöö tegi Helle. Tõlge valmis 1736. Esialgu puudusid väljavaated nii mahuka raamatu kirjastamiseks. Lahenduse leidis Vierorth, kes muretses raha hernhuutlastelt jt. Trükipoognaid parandas Tallinna gümni õp Biek, kes tegi käsikirja viimasel hetkel omavolilisi parandusi, tuues nt saksa artiklite vastetena sisse üks ja see. Täispiibliga pandi põhi
eestis räägitakse uuest valitsusest, mida juhib peaministrina endine luuletaja Barbarus. Selles valitsuses oli mäletatavasti siseministriks Maksim Unt. Ja Unt on leidnud oma nimekaimu sellest valitsuset. Samas Unt ei kasuta seda M.Undi võimalust kuidagi, ei hakka sellega mängima oma romaanis. Ta jätab selle lihtsalt võimaluseks. Kindlasti on ta nõrgem romaan kui ,,Öös on asju" ja ,,Doonori meelespea". Selle eest on see romaan aga kindlasti kujunduslikult parem. Keskmisest kirjanike põlvkonnast Undi ja Unduski kõrval on väga oluline ka TOOMAS RAUDAM. Ta on kirjutanud väga palju jutukogusid, romaane ja paar esseistikat koondavat kogu. Raudami puhul võiks sümboolselt välja tuua tema esikraamatu pealkirja ,,Anti jutud" (1983) peategelaseks poiss nimega Anti ja hetki Anti lapsepõlvest need jutud vaatlevad. Küsimus aga selles, et me saame seda pealkirja lugeda ka teistmoodi ning siis osutab pealkiri
olemasolu korral ka tiitel. Alumisse vasakusse nurka märgitakse ametikoha aadress, paremale alumisse nurka telefonide ja faksi numbrid ning e-postiaadress, kodulehe koordinaadid. Asutuse või ettevõtte nimi võib paikneda visiitkaardi ülemises osas. 7 Asutuse sümboolika paigutamisega visiitkaardile peab olema ettevaatlik. Liiga suur formaat koormab kaardi kujunduslikult üle ja info jaoks, milleks kaart ju mõeldud, ei jäägi ruumi. Neil, kes suhtlevad ametialaselt ka teiste riikidega, tuleb lisaks trükkida võõrkeelne visiitkaart. Riigis tuntud isikud võivad lihtvisiitkaardile märkida ainult oma ametikoha, näiteks: Eesti Vabariigi peaminister. Lihtkaart Lihtkaarti kasutatakse ametialaselt ettevõttesiseselt, ka diplomaatilises korpuses ning mitmesuguste sõnumite edastamisel, soovi või tänuavalduse kirjutamiseks
tühjale kohale. Nendel sajandivahetuse rekonstrueerimisplaanidel on peaaegu eranditult parkidesse lisatud puht dekoratiivsust taotlevaid elemente ja kujundusvõtteid. Pargi peaossa härrastemaja, aga mõnikord ka teiste hoonete ümbrusse on planeeritud sümmeetrilisi ornamentaalse teedevõrguga platsikesi, mis kaunistati mustriliste peenarde, pöetud hekkide ja põõsaste, tüvikvormide, dekoratiivvaaside ning paljude muude detailidega. Planeeritud täiendused osutusid tihti kujunduslikult vaid toretsevat laadi ilustusteks, mis pargiansambliga nõrgalt seotud. Parkide maastikulisse ossa planeeritud teed küll looklesid, moodustades korrektselt joonistatud ilusaid kaarjaid jooni, kuid jäid seetõttu tegelikus maastikusituatsioonis võõraks ning selle nüansse vähe arvestavaks. Need graafiliselt hästi peenelt välja töötatud plaanid annavad küll pargi üldise planeeringu, teedevõrgu ja puude-põõsaste masside paigutuse, kuid dendroloogilise osa
annaabi.ee 
