- Tekkis mässuna tööstuse vastu, kuigi arhitektid hakkasid kasutama üha enam tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi. - Leiti et ilu aluseks on vormi tulenemine funkasioonist ja materjali omadustest - Juugendstiil pani aluse tööstuskunstile ja oli funksionalismi eelastmeks. - Hakkas levima kogu Euroopas, põhiliselt aga Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal. 7. Mida tõi juugendstiil arhidektuuri ja kujunduskunsti? - Töötasid näiteks Austrias ja Belgias. - Belgias näit. Victor Horta. - Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli Antoni(o) Gaudi looming Barcelonas - Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõrvaljooned - Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga. - Hector Guimard lõi Pariisi metroo sissepääsu. - Vähenes huvi ornamentika vastu
nõnda nimedasid nad end "Laulvaks skulptuuriks" hiljem on nad eksponeerinud fotosid ja filme endast mingi igapäevase tegevuse juures mõned etendused on hiljem siiski püsivama vormiga teostele ainet andnud 1986. aastal kujundati Bureni kava järgi auväärne Palais Royali õu Pariisis Daniel Bureni poolt. seal võib näha eri kõrgusega triibuliste postide ridu. Pimedal ajal lisandub neile lummav mitmevärviline valgustus. Nõnda on kunagine iluvastane aktsioon saanud kauni kujunduskunsti osaks Küsimused Rühma nimi, mis tekkis Saksamaal ning viljeles häppening'i ja performance'i ? Kus asub kuulus Palais Royali õu? Mis on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm ? Milline on etendus võrreldes häppening'iga ? "Fluxus" Pariis häppening plaanipärane Aitäh!
Näiteks 1968. aastal levitas Daniel Buren Pariisis paberi-ja riidetükke, millele oli tihedalt tõmmatud musti vertikaalseid jooni. Selliste odavate ja korduvate märkidega pilkas ta kordumatut ja kõrgeväärtuslikku kunsti. 1986. aastal aga kujundati Bureni kava järgi auväärne Palais Royali õu. Seal võib näha eri kõrgusega triibuliste postide ridu. Pimedal ajal lisandub neile lummav mitmevärviline valgustus. Nõnda on kunagine iluvastane aktsioon saanud kauni kujunduskunsti osaks. Kasutatud kirjandus: Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile - Jaak Kangilaski Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4ppening Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Happening Kunstiteaduslikkuse Keskus e- õppematerjalid http://www.kunstikeskus.ee Tallinna Saksa Gümnaasium Happening & Performance referaat Koostanud: Elina Kask Klass: 12 C
Euroakadeemia Kujunduskunsti teaduskond MD II Arvutigraafika Referaat Õppejõud: Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhtus 1. Photoshopi paneelid 1.1 Tools presets 1.2 History 1.3 Action 1.4 Histogram 1.5 Layers 1.6 Channels 1.7 Paths 1.8 Paragraph 1.9 Character 1
EUROÜLIKOOL KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND JEKATERINA KONSTANTINOVA ,,KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA" EUROINTEGRATSIOONI ALUSTE ALANE ESSEE JUHATAJA: J. VÄRK KURSUS: SK-II A (2) TALLINN 2007 Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul "endiste nõukogude vabariikide", sajandivahetusel "Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuril...
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon........
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ......
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.........
annaabi.ee 
