Balti kett. Idee korraldada 23. augustil kolossaalne inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, pärines Eesti-poolselt peakorraldajalt, Rahvarinde liidrilt Edgar Savisaarelt. Suurürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada MRP olemasolugi, rääkimata selle hukkamõistmisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Esialgu pidi selle tavatu meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi jäi peale kujundlikum Balti kett. Kett moodustati kokkulepitud ajal ja viisil ning tulemus hämmastas ka tegijaid endid. Kaudsete hinnangute järgi ühendas oma käed 2 miljonit inimest, neist Eestis 300 000 400 000. Üritus tekitas Moskva võimuladvikus raevu. Organiseerijaid ja osalsi süüdistati ,,natsionalistliku hüsteeria" üleskruvimises ja muudes kuritegudes. See aga ei tekitanud enam hirmu, vaid trotsi.
jms). Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis Varasematel aegadel mõjutasid kirjakeele kujunemist eelkõige raamatutekstid, kuid tänapäeval võetakse eeskuju pigem ajakirjandusväljaannete keelekasutusest. Meediakeel on viimastel aastakümnetel aga drastiliselt muutunud – varasemast kuivast ja umbisikulisest ametlikkusest on saanud hoopis kujundlikum ning vahetum argikeelele lähedane kirjastiil. Võrreldes 20. saj algusega on nüüdseks eesti kirjakeele kasutusala oluliselt laienenud ja selle staatus kinnistunud. Võrumaal, Mulgimaal ja Kihnus on tekkinud uued murdelised kirjakeelevariandid, samuti on hakatud kasutama täiesti uut allkeelt – internetisuhtluse keelt. 1990. aastast alates on inglise keele osatähtsus tublisti suurenenud, laensõnu
Gulag I; 15. Gulag II; 16. Võitlus; 17. Eichmann II; 18. Konverents III; 19. Wallenbergi tsirkus. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja libretist, tuues esile esimese vaatuse reaalset kujutamisviisi vastandina teise vaatuse irreaalsusele (Erss 2002: 74; Pappel 2001). Esimeses vaatuses on sündmused ratsionaalselt seletatavad ja jälgitavad, isegi kronoloogiliselt järjestatavad, teises vaatuses valitseb aga märksa kujundlikum ning abstraktsem ajavool. Võttes aluseks kummaski vaatuses kujutatud ideoloogiad ja toimumispaigad, saab ooperi jagada „sakslaste vaatuseks“ ja „venelaste vaatuseks“. Esimene (sakslaste) vaatus kulgeb lineaarselt jälgitavas ajas, kus peamise liini moodustab Budapesti juutide päästmisaktsioon Wallenbergi poolt. Teine (venelaste) vaatus pühendub Wallenbergi saatusele Nõukogude Liidus ja edaspidi (Wallenberg-müüdi teke), kasutades abstraktsemat kujutusviisi
teinud kättesaadavaks. Ooper „Wallenberg“ jaguneb kaheks vaatuseks ning 19-ks stseeniks, esimeses vaatuses nendest 11, teises vaatuses 8. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja libretist, tuues esile esimese vaatuse reaalset kujutamisviisi vastandina teise vaatuse irreaalsusele. Esimeses vaatuses on sündmused ratsionaalselt seletatavad ja jälgitavad, isegi kronoloogiliselt järjestatavad, teises vaatuses valitseb aga märksa kujundlikum ning abstraktsem ajavool. Võttes aluseks kummaski vaatuses kujutatud ideoloogiad ja toimumispaigad, saab ooperi jagada „sakslaste vaatuseks“ ja „venelaste vaatuseks“. Esimene (sakslaste) vaatus kulgeb lineaarselt jälgitavas ajas, kus peamise liini moodustab Budapesti juutide päästmisaktsioon Wallenbergi poolt. Teine (venelaste) vaatus pühendub Wallenbergi saatusele Nõukogude Liidus ja edaspidi (Wallenberg-müüdi teke), kasutades abstraktsemat kujutusviisi
annaabi.ee 
