Või pingutama selle nimelt, et kõik oleks hea . Ütlen seda kuna enda seisukohalt tunnen ma end alati paremini kui tean, et inimesed minu ümber on rahul ja õnnelikud ja kui ma ka ise olen endaga rahul. Samas olen ka rahul oma elu ja elukohaga ja see on õnn kuna ma tunnen seda . Ei oska enam detailsemaks minna, aga see mõte jäi mulle kohe silma ja oskasin sellega ka end seostada. 7.Ristikivi lausestus on kohati väga pikk, aga samas ta on muutnud need kujundlikuks, tuues lausetesse ilusaid või ebatavalisi sõnu. Näide ,,Ühel hommikul, kui päevatera jälle vaevalt punetas, kuigi siis oli just kõige pikem põev Koidu, Hämariku ja muude asjadega, tuli tõusta heinamaale minekuks." Üldiselt on tema kirjutusviis sarnane tänapäevasega, vahel tuleb ette kui lauseid on muudetud täiuslikumaks ja on kasutatud sõnu mida igapäevases kirjas ei kasutata. Tema stiil meeldis mulle kuna kõik oli arusaadav ja ilusas kirjas.
lapsele - iga õppeainet saab õpetada suvalisel arengutasemel olevale õpilasele, kui seda tehakse intellektuaalselt ausal ehk õpilasele jõukohasel viisil. Selleks, et edukalt õpetada, tuleks õppeaine põhimõisted selgitada sellisel viisil, kuidas õpilased maailma näevad. Siin võiks tuua välja selle, et Bruneri järgi algab väikelastel tunnetamine tegevusest, muutb seejärel kujutluslikuks või kujundlikuks ning keelelise mõtlemise täiustumise järel muutub tunnetamine lõpuks sümboolseks. (Krull, 2000) Bruneri järgi saab professionaalne õpetamine alguse seose loomisest nende eelteadmistega, mis õpilasel juba parajasti õpitava teema kohta olemas on. Et seoseid tugevdada, tuleks need olemasolevad teadmised esitada erinevatel viisidel ning laiendada neid edasi. Sellise protsessi käigus on osaliseks kõik tajuviisid. (Krull, 2000) Spiraalne õppekava
10 Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm 11 Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kaudsõnaliseks ehk kujundlikuks. Vastavalt sellele eristuvad ka ilukõnevõtted: kui kõnet kaunistavad lausekujundid on loomult sõnasõnalised, siis kõnekujundid (v.a. epiteet ja võrdlus) on mittesõnasõnalised, kaudsed väljendused. Lihtsaim kõnekujund on EPITEET — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks: maa on maksakarvaline; meie kubjas kullakene; Tee sa niidist piitsukene, / õlekõrrest varrekene (rahvalaul); Epiteet on sageli teiste
idiomaatiline, semantiliselt läbipaistmatu tähendus ei tulene koostisosade tähendustest, on isoleeritud, läbipaistmatu, nt poissmees, laupäev, nurganaine, patukott.) 3) Sõna kasutatakse uue nimetamisfunktsiooniga. See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui mõne muu denotaadi tähistamiseks kasutatakse juba olemasolevat sõna, nt hiir, viirus, mälu arvutiterminitena. 4) Teatud keelemärgi kasutamisega assotsieerub kindel miljöö, keelemärk toob endaga keelevälisest maailmast kaasa spetsiifilise situatiivse markeeringu. Subjektiivne, nt peeglijärv. 5) Etümoloogiliselt motiveerituks loetakse sõnu, mis keele arengu varasematel etappidel on olnud veel
Kaudne, kaunistav ütlus kõnekujundid Suurenenud tähendusühtsus Koondumine ühe kindal mõtte, sisu, idee ümber Kontrast ühtsuse leidmine erinevuses, erinevuse leidmine ühtuses Uudsus, üllatus, harjumatus Need lisareeglid ei avaldu luuletustes võrdselt. Kõne-, lause- ja piltkujundid Troop kõnekujund - Kujund paneb süvenema, kaasa mõtlema, kehtestab uusi seoseis sõnade ja nähtuste vahel. Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kujundlikuks. Lause keelemärkide jada Lausetähendus lause üldine, sõnaraamatulik sisu ehk üteldu Lausungitähendus - lause tarvitusel tegelikult silmas peetud sisu Kujundliku kõne allikaks on üteldu ja mõteldu lahknemine Epiteet kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel, iseloomustavad sidesõnad Metafoor erinevate nähtuste ühendamine sarnasuste alusel. Tekib ülekantud tähendus
ootavad kohtunikud mitte lihtsalt väitluse edasiarendamist, vaid analüüsi. Kolmas väitleja peaks ideaalis kohtunikule välja tooma väitluse peamised vaidlusküsimused ning selgitama, miks nende võistkond nendes küsimustes väitluse lõpuks peale jäi. See ei tähenda kindlasti oma kaasuse uuesti ülekordamist, vaid just näitamist, miks nende läbi väitluse arendatud mõttekäik jääb peale võrreldes teise poolega. Kolmanda kõne kujundlikuks kirjeldamiseks öeldakse, et see on justkui peetud pärast väitluse lõppu klassiruumi ukse taga sõbrale, kus väitleja kirjeldab, miks nad kindlasti selle väitluse võitsid. Ja nagu ukse taga sõbrale rääkides ei ole kolmandas kõnes mingit mõtet uusi argumente kasutada, kohtunikud ei võta neid lihtsalt arvesse ja võivad väitlejat ka kõnepunktides karistada. Kõige lihtsam on kolmandas kõnes rääkida ühekaupa nendest samadest argumentidest, millest väitluses juba räägiti
arengutasemel õpilastele. Et selline „intellektuaalselt aus õpetamine“ teoks saaks, tuleb õpitava distsipliini põhimõisted tõlkida keelde, mis on õpilastele jõukohane. Erinevas vanuses ja arenguastmetel lastel on oma iseloomulikud maailma tajumise viisid. Edukaks õppimiseks tulekski õppeaine põhimõisted esitada viisil, kuidas lapsed maailma näevad. Tunnetamine algab väikelastel tegevusest, muutub siis kujutuslikuks ja kujundlikuks ja tänu keelelise mõtlemise täiustumisele lõpuks sümboolseks. Et muuta suuline esitlus noorematele õpilastele efektiivsemaks, on Bruner soovitanud õpetamisel kasutada materjali narratiivset ehk jutustuslikku esitust, mis vastab paremini laste mõtlemisviisile. Professionaalne õpetamine algab seose loomisest nende teadmistega, mis õpilasel parajasti selle teema kohta olemas on. Spiraalne õppekava. Võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega
võrdlemiseks neist viimane. Aristoteles kirjeldas positiivseid ja negatiivseid vastandumisi mh sellisel moel, et neid saab inimese elu ja tervise kaudu illustreerida. Oluline oli, et nö positiivsed tunnused said muutuda negatiivseks, vastupidi aga mitte (hambutule või kiilaspäisele raugale ei kasva tagasi hambaid ega juukseid). Niisiis näikse ,,loomulik" eluring olevat olnud üheks mudeliks, mille kaudu kõnesolev vastandumissüsteem kujundlikuks sai. Oluline on siinkohal veel see, et nö positiivse poole pealt (so elu vallas) võis kaasa haaratud olla hulgem tunnuseid (nt, küsimus, mis iseloomustab elu, oli paljudele mõtlejatele erinev ning nad aktsepteerisid erinevaid lähenemisi nt, et peamine olnuks hingamine, südame töö jne), samal ajal kui negatiivne (eitav) oli lihtsalt tühjus, mitte midagi, null. Elu on mitmekülgsus, surm on eimidagi. Kui loom või inimene
annaabi.ee 
