PSÜHHOLOOGIA ALUSED
kujunditeooria on küllalt head konkreetsete sõnade puhul, millel on üldiselt piisavalt üheselt
mõistetavad tähendused. Ent kumbki neist ei sobi kuigi hästi abstraktsetel sõnadel (näiteks tõde,
õiglus, ausus, õigus, siirus, sihikindlus jms.) kasutamiseks. Viimastele pole olemas hõlpsasti leitavaid
esindusi osutusi ega kujundeid. Ka paljude tähendustega või ebamäärase tähendusega sõnadele
(näiteks ujuk, taim, elusolend jms.) ei sobi ei tähenduse referentsuse ega kujunditeooriad. Liiatigi ei
suuda kumbki teooria seletada funktsionaalsete morfeemide (ja, ei, või, lane jms.) tähendusi.
Tähenduse entsükolopeediline teooria Tähenduse selle teooria kohaselt on mõiste tähenduseks
kõik see, mida me selle mõiste kohta teame. Reeglina tähendab see meie poolt meelde jäetud
informatsiooni (Clark & Clark, 1977). Mõiste "koer" tähenduseks on seega kõik see, mida ma tean
koertest ja mõiste "edu" tähenduseks on see, mida ma edu kohta tean