S võtsid kogu vastutuse inimliku käitumise eest vägivalda tuleks aktsepteerida. Erootika, automaatkirjutus, unenägude kasutamine loomingus, maagiline käitumine ja esoteerilisus. Oluline oli kujutlusvõime vabastamine. Poeetilise kujutlusvõime jõud peab muutuma praktiliseks, unenäod teostuma käegakatsutavate objektidena. EI kategoorilised väited, tabud keeles ja inimkeha suhtes, õige ja vale kategooriline eristamine. 1919-1932 automatistm, kujunditeooria formuleerimine. 1930-ndad sihilik juhus ja must huumor. 1940-ndate II pool-1960-ndate lõpp (sürrealistide grupi lagunemine) varemloodu täiustamine. 1924. a sürrealismi manifest (A. Breton): sürrealism on puhas psüühiline automatism, mille abil väljendatakse kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muul viisil mõtte tegelikku funktsioneerimist. Kasutati Sigmund Freudi tööd (psühhoanalüüs).
Sürrealism soovis esile tõsta ning väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud või tagaplaanile jäetud. Sürrealistid pidasid ühiskonna suhtumist erootikasse, automaatkirjutusse ja unenägude loomingus kasutamisse silmakirjalikuks ja diskrimineerivaks. Nende meelest olid tähelepanuta jäänud maagiline käitumine ja esoteerilisus. Sürrealistide jaoks oli tähtis vabastada kujutlusvõime. Automatismiga samal ajal kerkis esile kujunditeooria. Sürrealistide arvates tekitab automaatkirjutuse meetod sürrealistliku, kujundiloomeks eriti sobiva atmosfääri. Kujundid ilmuvad ise, vääramatult, sest tahe ei valitse mõistust. Sürrealistid lisasid merzluuletuse, alfabeetluuletuse ja i-luuletuse tüüpide juurde oivalise laiba tüübi. 1930ndatel keskenduti sihilikule juhusele ja mustale huumorile. Sihilik juhus on märk, millel algselt pole tähendust ja mis eelneb ajaliselt sündmusele, mida nimetatakse juhuslikuks
nägime. Seega on mõistete tähendustest arusaamine väga oluline. Tähenduse teooriad Tähenduse üle on palju arutletud keelteaduses, filosoofias, semiootikas ja psühholoogias ning mitmetes muudes teadustes. Psühholoogias on praeguseks jõutud eelkõige prototüübiteooria ja komponenditeooria aktsepteerimisele, ent ajaloolises arengus on neid tähenduse teooriaid olnud rohkem. Vaatleme kõigepealt ajaloolise käsitluse raames kolme tähenduse teooria tähenduse referentsuse teooria, kujunditeooria ja entsüklopeedilise teooria olemust. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 57 Tähenduse referentsuse teooria Selle teooria kohaselt on sõnade tähenduseks see, millele nad osutavad, mida esindavad (ld refero millelelgi tagasi viima, nimetama). Näiteks sõna "raamat" osutab kõikvõimalikele raamatutele, esindab neid kõiki.
annaabi.ee 
