"kujundisemantika" - 1 õppematerjal

Isikunimetustest eesti fraseoloogias

(Õim 2001a: 560) 1. Inimene > loom vm zooloogiline olend Selle stereotüübi puhul aktualiseeruvad tavalise prototüüpse looma tunnused ja fraseologismi atributiivne komponent täpsustab, rõhutab või toob seda tunnust teravamalt esile: ussike põrmus, elevant portselanipoes, vana rebane. Teine võimalus on, et prototüüpse looma iseloomulike tunnuste asemel aktualiseerub üksnes põhitunnus 'zoomaailma kuuluv', kusjuures konkreetne loom oma iseloomulike omadustega ei ole väljendi kujundisemantika seisukohalt kõige olulisem: pime kana, valge vares, eksinud lammas, koer heinakuhja otsas. (Õim 2001a: 560) 2. Inimene > teine inimene Selle kujundi kaudu esineb teine inimene nimetuse semantikas ameti-, sugulus- vm suhte kaudu: vaimne isa, vedel vend, siidivend, kurva kuju rüütel, Kristuse pruut (Õim 2001a: 560). 3. Inimene > pärisnimi Fraseoloogiliste isikunimetuste ühe üsna suure alarühma moodustavad eesnimelised isikunimetused, mis esinevad üldjuhul liitsõnadena