Eesti kirjandus 1956-1985
aastate keskpaiku, kuid
juba oli sellesse segunenud traagikat ja kurbust. 60. aastate teisest poolest mõjutas Eesti
luulet otseselt Inglise-, Prantsuse- ja Soomekeelne modernism, osalt ka sürrealism.
Radikaalsete otsingute ja välismõjude ilmekaim ristumishetk oli kirjanduses 60. ja 70.
aastate vahetusel. Siis said ilmuda mõningad varem kirjutatud modernistlikud tekstid.
Modernistlikumaks muutus mõne kassetipõlvkonna autori looming ja luulesse astusid
uued noored. Tekstid muutusid kas kujundirikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli
vähem kui seni. "Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotluste asemel sihilikku
väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul.
Seisakuaja luule
70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel
sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased
uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu
annaabi.ee 
