Enn Põldroos
1960. aastate karmis stiilis sotsiaalse alatooniga eleegiliste kompositsioonide puhul ja mis
sobib tema temperamendiga ka 21. sajandi alguses autoretrost mosaiikseid digitrükke
kombineerides. Instinktiivne iseteadlikkus läbib Põldroosi töid ühelt poolt, teisalt aga
kontrollib maalija maalimist kui tõsist tööd, kusjuures samaaegselt juhib maalimine kui
protsess teda töö enese poolt, inspireerides kunstnikku mänglevalt ja kergelt uutele
kujundileidudele ja vormieksperimentidele.
Defineerides kunstis ennast alati maalijana, on Enn Põldroosi maalikunstniku karjäär
kulgenud algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel pälvis ta peagi
1960. aastate algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonna elus ja kunstis
toimuvate murranguliste protsesside tunnetajana. Maneristlik dramatism, sürrealism,
abstraktsionism, popkunst, hüperrealism, fovistlik salongiportree on aidanud Põldroosil kokku
annaabi.ee 
