Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Lutsu „Soo” paistab silma, kuna Luts on realistlik kirjanik, aga lugu mõjutas moodne impressionism,
seisundeid kirjeldada tahtev poeetika. Lugu sümboliseerib nooreestilikkust. Toomas Haava –
suurlinna mõjud. Teistsugune tegelane Jannu – huvi kirjanduse-kultuuri vastu. Jannu esitab
rahvusromantilist uusromantismis, epigoonlikku lainet. Toomas Haava ja Janno võrdluses tuleb välja
uue kunstnikutüübi tulek eesti kunsti. Niimoodi „N-E“ vastandus ka varasemale eesti kirjandusele,
kujundikasutusele, lähenemisele jne. Janno on maatüüpi, Toomas suurlinlik kunstnik.
Eraldi kindlasti tuleb rõhutada, et „N-E“ pööras tähelepanu kirjandusliku keele arengule. On üks
tahk tegevuses: uus kunst vajab uut keelt. Selle eest hoolitses J. Aavik ehk keeleinimene+kunstnik.
„Noor-Eestiga“ tõusis eesti kirjanike teadlikkus vormist, eri „N-E“ autorid viljelesid kirjanduskriitikat
ja seega räägitakse ka kirjanduskriitika uuele tasemele tõusmisest ja professionaliseerumisest.