Nad tekivad suurte mandrite äärealade maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Esinevad peamiselt Lõuna-Aasias. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Eesti ilma kujundajatest tuleks kõigepealt nimetada Islandi miinimumi, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku, ning Assoori maksimum, mille mõjul esineb meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Pakaselised talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimumi mõjust. Õhumassid, frondid, tsüklonid 20) Õhumass - õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus)
poliitikas edukamad, palju eneseteostajaid võib pol süsteemile ohtlik olla jne Kui tähtis inimloomus poliitilise käitumise mõjutajana on, pole veel päris selge. 6 7 4. PEATÜKK Poliitikaaktivistid: gladiaatorid Poliitiline aktivism on segu keskkonnast, poliitilise sotsialiseerumise kujundajatest, isiku iseloomujoontest ja personaalsetest ja psühholoogilistest teguritest. Erinevalt tavalistest inimestest, on pol aktivistide kohta tehtud sügavaid ja andmemahukaid uuringuid, mis aitavad meil nende käitumist paremini mõista. Poliitilised aktivistid ei ole päris harilikud inimesed. Nende käitumise motiive aitavad paremini mõista neid ümbritsev keskkond, poliitiline sotsialiseerumine, nende karakteristikud ja nende isiksus.
Tähelepanu all olid nii eramuaiad, üürimajade õued, tööstusettevõtete ümbrus, üldsusele mõeldud pargid ja surnuaiad. Gunnar Asplund, Woodland Cemetery, Stockholm. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 169 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Stockholmi parkide üks kujundajatest, Holger Blom, kirjutab nii (Trädgårdskonst, Stockholm 1948): "Kõik inimesed, eriti aga kasvavad lapsed, vajavad päikest, värsket õhku ja rohelust. Tervis ja töötahe. Alles nüüd hakatakse parkide tähtsusest linnades aru saama." Praktilised ja esteetilised aspektid. Varem jäeti linnaparkidele lihtsalt need alad, kus ehitamine oli võimatu või liiga kallis. Tänapäeval planeeritakse haljasalad linna muude elementidega võrdväärselt ja seotuna. Parkide neli põhiülesannet: