sõlmida vaherahu. Kuid siis osutusid piirküsimuste näol vaidlused enmalased nõutsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. 31.dets.1919 kirjutati alla vaherahule ja aasta pärast jätkus rahvuskonverents, mille probleemiks oli majandus. Eesti võlad Venemaa ees tunnustati olematuteks ja maksti eestile 11.5 tonni kulda mis soodustasid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920.a.02.veeb. esimesel tunnil. ÜRO, NATO ja EL rahvusvaheliste koostöösuhete kujundajatena. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(asutati. 1945).Ülesanded olid 1)säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 2)arendada riikide omavahelisi suhteid. 3)organiseerida rahvusvahelist koostööt kõigis küsimustest, tehes kõik rahvused samaväärseks rassi, soo ja usundi alusel. Eesti Vabariik võeti ÜRO liikmeks 17.sep.1991.a. EL-Euroopa Liit(asutai kuna peale II maailma sõda Euroopa riikide sõjaline- poliitika,majanduslikud jõud teiste ülimriikidega polnud võrreldav.)
vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks
Sõdade osa maailma ja tsivilisatsiooni kujundajana Maailma ajalugu keskendub suurel osal erinevatele sõdadele, sest need mineviku tegurid on leidnud aset kokkupõrgeteks meie tsivilisatsiooni ja maailma kujundajatena. Aga kuidas siis saavad sõjad meie olukorda ning elu muuta ja miks on maailm ja tsivilisatsioon just selline, millisena ta praega meie ees esineb?. Sõda on justkui mäng, kus kumbki osapool tahab saavutada kontrolli vaenlase valduste üle, üritades suruda alla kõikvõimaliku kaitset. Nagu teame on enamik sõdadest toimunud sooviga võita teiste territoorium, mis omakorda anna võimsust juurde nii valitsejale kui ka tema riigile. Samuti oli sõda majandusliku jõukuse suurendamise
tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enesekonseptsiooni kujundajatena Seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hooldaja poolt pakutud kindlus- ja turvatunne 3 Vanemad Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid ... osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerumisprotsessis õpetavad lastele sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid Kiitus või karistus on tugevaks sotsiaaliseerimistehnikaks Lapsed ei korda pimesi tegevusi, mille eest
8 3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad........................................................................... 9 3.6 Intelligentsuskvoot............................................................................................. 10 3.7 Enamlevinud testid.............................................................................................10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS.............................................................. 11 5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA.......12 KOKKUVÕTE............................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Mina valisin selle teema, kuna ma ei tea sellest valdkonnast eriti midagi ning oleks
elamuste jaht iga hinna eest ühest küljest ja turvalisuse puudumine, varakult väljakujunenud (väljakujundatud) toimetulematuse stress, isikliku väärtusetuse tunne teisest küljest need on vaieldamatuteks põhjusteks mitmesuguste sõltuvusprobleemide tekkele. Sõltuvusprobleemid on aga peaaegu sajaprotsendiliselt seotud kõikide sotsiaalse tõrjutuse ilmingutega seda nii põhjusena kui tagajärjena, nii otseselt isiku personaalse elukvaliteedi mõjutajana kui tema lähedaste elukaare kujundajatena läbi mitmete põlvkondade. Tekkemehhanismide poolest on anormsete suhete ja käitumise probleemid valdavalt sotsiaalset päritolu ja välditavad õige kasvatusega, mis omakorda toetub õigetele väärtushoiakutele. Toimiva lähikasvatajana peaks end tundma aga iga lapse või noorukiga kokkupuutuv inimene. Ühiskonna kasvatustegelikkuses on määravad kõik erinevatest rollidest tingitud tasandid: Ema
Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID............................................................................................
hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid mudasid, mille moodustuvad mitmesuguste loomorganismide Ca-fosfaatsed skeletiosad (haihambad nt). Omaette nähtus on ookeani keskahelike vulkaanilistes orgudes toimuv intensiivne hüdrotermaalne mineralisatsioon kus moodustuvad polümetallide sulfiidide ja kipsi/anhüdriidi lasundid, mis peale majandusliku tähtsuse omavad huvitavat rolli omapärase ökoloogilise nissi kujundajatena. Majandusest - nt Atlantis II süviku sulfiidne maagistumine Punases meres sisaldab hinnanguliselt 100 miljonit tonni Fe, Zn, Cu, Ag ja Au sulfiide, mis on samas suurusjärgus suurimate maiste leiukohtadega. 14. Liustike liikumise tüübid ja mehhanismid. Plastiline voolamine on iseloomulik külmadele liustikele (põhjakihi temperatuur <0°C, tavaliselt -2 - -4°C). Plastilisel voolamisel nihkuvad üksikud jääkristallid üksteise suhtes
estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=49&kateg=8&nimi=&alam=12&tekst_id=207, detsember 2008. Carl Robert Jakobson, http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson, detsember 2008. Jansen, E. (2001). Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg. Eesti identiteet ja iseseisvus. Bertricau A. AS BIT, 89-108. Laar, M. (2005). Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eesti 19. sajandil ja selle kandjad. Tallinn: Grenader. Pallas, A. (2008). Eesti rahvuslikud tegelased ajakirjanduse kujundajatena. Loengukonspekt. [https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/!tere.tulemast]. Peegel, J. (1994). Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Tartu. Tallinn: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts. Radzinski, E. (2005). Aleksander II. Venemaa lootuse ja terrori vahel. Tallinn Varrak. Salupere, M. Postipapa. (2006). Mitmes peeglis, mitmes rollis. Tallinn: Tänapäev. 7
vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks
arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena 1 3. õpetajatena 4. kogemuse pakkujatena 5. lapse enesekontseptsiooni kujundajatena Esimese aasta lõpuks kujuneb välja oluline lähisuhe inimese arengus e. seotussuhe. Seotus on defineeritav kui võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega ning varajase seotussuhte alustaldadeks on just vanemate või esmahooldaja poolt pakutud kindlus ja turvatunne. See varajane seotussuhe on kõige olulisem suhte sisemise töömudeli allikas. See määrab selle, kuiavatud ja usaldav või kartlik ja ettevaatlik on laps uut inimest kohates.
korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja olulisemaid lähisuhteid inimese arengus ja see kujuneb välja esimese aasta lõpupoole. Varajase seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hoidja poolt pakutud turvatunne. Vanemad on lastele ka identifitseerimise objektiks või mudeliks. Sotsiaalse
42. Ökokriitika kirjandusteaduses. a. - looduse ja kirjanduse seosed; kirjandustekstise ülelugemine ökokr. vaatepunktist (ka UT, Kadri Tüür) ning vähemusdiskursuste uurimine 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. a. Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. b. (2) queer-teooria (Queer Theory); mis keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem
eesmärkidega kooskõlas olevate väärtuste ja käitumisviiside kujundamist ja ühtseks tervikuks ühendamist. Organisatsioonikultuuri allikad võivad varieeruda, kuid paljude mudelite ühisosaks on juhtkonna või eestvedajate tegevus kui kujundav tegur. Edgar H. Schein (1992) rõhutab kultuuri loova liidri õppimisvõimelisust. Liidri mõjukusel on hulk põhjusi, millest üheks on, et organisatsiooni liikmed jäljendavad tema tegevust. Ehkki organisatsioonikultuuri loojate ja kujundajatena vaadeldakse peamiselt tippjuhtkonda, on ka kesk- ja esmatasandi juhtidel oluline roll. Nende mõju ilmneb eelkõige vahetutes käitumisviisides. Keskjuhid seovad sageli organisatsiooni tervikuks. Organisatsiooni liikmed on liidritega samaväärselt tähtsaks organisatsioonikultuuri allikaks. Nende rolli saab käsitleda kahest vaatepunktist: organisatsiooni liikmeskond ja organisatsiooniga liitujad. Organisatsiooni liikmete mõju on pidev, sest kujuneb suhtlemise ja
seletab eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkust, kindlasuunalisust, jõulisust ja püsivust. D. Krathwohli (1964) afektiivsete õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomia põhikategooriad: Märkamine. Reageerimine. Väärtustamine. Väärtuste organiseerimine. Isiksuslike väärtusorganisatsioonide formeerumine. Tuntumad psühholoogilised motivatsioonikäsitlused Sekundaarse tarbed isiksulike suundumuste kujundajatena. Eduelamus motivatsiooni kujundajana. Väline ja sisemine motivatsioon. Edward Deci (1975, 1991) arvates on sisemiselt ajendatud käitumise korral tegemist motivatsiooniga, mida põhjustavad otseselt isiklik huvi, rahuldus- või rõõmutunne. Deci (1975) järgi esineb 2 tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Deci teooria järgi on tegevuse tagajärgedel, sh tagasisidel ja tasustamisel 2 mõõdet: kontrolliv ja informeeriv.
Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. Al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise
(1878 1925), Aleksander Tassa (1882 1955) ja Jaan Koort ( 1883 1935). Edasi õppisid nii nemad kui ka paljud teised eestlased Peterburi keskastme kunstikoolis. Kool on praktilise suunitlusega ja andis joonistusõpetaja või tarbekunstniku kutsetunnistusi. Noortele kunstnikele lähedane kultuurisuundumus oli tärganud ka kodumaal. Nooreestlased taotlesid koostööd uuendusmeelsete kunstnikega ning avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Ants Laikmaa avaldas I "Noor Eesti" albumis joonistuse "Millal", mis väljendas jõuliselt ühiskondliku ja vaimse vabaduse igatsust. Kitsamas tähenduses sobib rahvusromantismist rääkida just 19. ja 20. saj. Vahetuse kunstis, kui lisaks rahvuslikule temaatikale püüti luua ka rahvuslikku stiili. Selliseid püüdlusi toetas rahvusvahelise uusromantismi esteetika üks meelistaotlusi uue "suure", kõiki kunstiliike ühendava stiili otsimine.
kaasaegsed. Negatiivseks pean ka teatripiletite liiga kõrget hinda. Tulevikuteatri kohta on väga raske ennustada, kuid usun, et üldpildis on teater samasugune nagu tänagi. Seminar 7. märts Seminar 9. märts Seminar + loeng 13. märts Essee teemad: · Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana · Teater ja kirjandus: eesti kirjanduse lavatõlgendusi · Teater ja isiksus: silmapaistvad loovisiksused teatrielu üldpildi kujundajatena. (5-6 inimest). + Referaat esitatud 23. märts Näidendid läbi lugeda, e-mailile tuleb kiri, et saab testi teha! Suuline eksam: R: 30. märts. Aastaarve ei pea teadma. Kirjuta välja nt perioodid 40, 50, 60 ... + selle perioodi olulised tegijad, mõni näidend jne. Sirvi elulooraamatuid. Eesti teater siin ja praegu · Teatrimaastik on muutunud paindlikumaks, valitseb postmodernistlik stiilide paljusus
domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. Al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor
lühijutud) ning klassikalise kirjanduse tõlgendamine looduskujutuse ja -kasutuse vaatenurgast, Eestis on ökokriitikaga tegelenud Tiiu Speek, Kadri Tüür, Timo Maran, Ene- Reet Soovik, Julia Tofantsuk, Maris Sõrmus, Tõnis Vilu 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism - aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks, al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor
düsseldorfiliku realisti Rudolf Julius von zur Mühleni juures joonistamist. Neil kursustel said algõpetust Konrad Mägi (1878-1925), Aleksander Tassa (1882-1955) ja Jaan Koort (1883-1935). Edasi õppisid nii nemad kui paljud teised eestlased Peterburi keskastme kunstikoolis. 1904. aastal kasvas Tartu kooliõpilaste ringist välja poolsalajane "Noor-Eesti" kirjastus. Nooreestlase taotlesid koostööd uuendusmeelsete kunstnikega ning avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam oli suhe Nikolai Triigiga, kuid ka Jaan Koort, Aleksander Tassa, noorematest Aleksander Uurits, Erik Obermann jt olid aktiivsed "Noor-Eesti" toetajad ja kaastöölised. 1905. aasta rahutused ja Venemaa esimene revolutsioon haarasid kaasa ka kunstikooli õpilasi ja õppetöö katkes. Noorte kunstnike eesmärgiks sai Pariis, kuhu Koort, Triik, Mägi ja Tassa järgnevatel aastatel suundusidki. 1905
Mägi 1903 ja Tassa 1904). Olid sunnitud Vene rahutuste ajal koolist lahkuma. 1906. aastal otsustasid Venemaalt lahkuda. Triik ja Mägi õppisid siis vahepeal ka Helsingis, kuid eesmärk oli kõigil Pariis. Noor-Eesti oli eelkõige kirjanduslik rühmitus, mis avaldas luulet, proosakirjandust, esseistikat ja kunstikriitikat, kuid taotlesid koostööd ka uuendusmeelsete kunstnikega, avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam side Triigiga, kuid ka Koorti ja Tassaga. Pariisi 1905 Koort, 1906 Triik ning 1907 Mägi ja Tassa. Nikolai Triik ei piirdunud vaid rahvusromaismiga, maalis samal ajal ka üldistava joonega ja ilmeka stiluetiga portreid (mõjutused Ferdinand Hodleri ja Edvard Munchi loomingust ning saksa ekspressionismist). Portreedest tuleb välja ka kujutavate hingeelu. NIKOLAI TRIIK 1884–1940 1884
ja maht on määratletud ühe ja sama kulukäituri mõju kaudu. Sellest lähtuvalt saame määratleda , et lühiajalised muutuvkulud muutuvad proportsioonis tulemusega lühema erioodi lõikes ja vastavad kulud on kantavad toodetele mahupõhiste käiturite abil. Sellisteks võivad olla näiteks: otsene tööaeg, tooraine kulu, masintunnid jm. Pikaajaliste muutuvkulude jaotamisel toodetele mahupõhised käiturid jaotusbaasi kujundajatena ei sobi. Vajalik on tegevuspõhise kuluarvestuse rakendmine. Tegevuspõhine kuluarvestus eeldab järgmiste momentide määratlemist: 1. Erinevate toodete tootmisega kaasnevate kulude tekkimine 2. Kulukäiturite liigitamine ja valik erinevate kulude tekkemehhanismide seisukohast 3. Samade kulukäituritega seotud kulude koondamine kulukogumitesse. 4. Käiturite ( jaotusbaaside) kasutamine kulude jaotamiseks toodetele lähtudes kulukogumist. 34
annaabi.ee 
