Plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, mineraalsetest täiteainetest koos lisanditega muldkuiv vibropressimise meetodil. Tootmises kasutatakse Saksa tehnoloogiat ja kaasaegseid seadmeid, mida juhib automaatika ning mis tagab plokkide stabiilselt kõrge kvaliteedi. Õõnesplokk 107,69-119,96/alusetäis Poolplokk 143,93 /alusetäis Vaheseina õõnesplokk 141,37 /alusetäis Balti kivitehas Õõnesplokk 74-89 /täisalus Silbet AS Silbeti plokid on valmistatud põlevkivituha baasil, kuivtihedus 500 kg/m3, survetugevus 2,5 N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10 W/mK, tulepüsivusklass REI 240, helipidavus 52 dB Silbeti plokk 127 /alusetäis Kergkruusplokid Kergkruusplokke kasutatakse 1 3 - korruseliste hoonete kandvate ja mittekandvate seinte ning vundamentide ehitamiseks. Toodete loetelus on lai valik heade tehniliste näitajate ja erineva paksusega plokke. Kergkruusplokkidest konstruktsioonidel on soojust salvestavad omadused
- Graniit on Eestis kõige levinum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. Pinnaste katsetamised nii laboris kui ka välitöödel. Pinnaste põhiomadused ja liigid. Pinnaste liigitamine. Savidele tehtavad katsed. Puurimised, proovide laborisse toimetamine, penetratsiooni katsed. Geotehnikas ja ehitusgeoloogias pinnaseid liigitatakse koostise, tekke ja omaduste järgi. Põhiomadused: Eritihedus Ps; Tihedus Pn; Kuivtihedus Pd; Veesisaldus/Niiskus W; Poorsus n; Poorsustegur e; Plastsus ----- Tihendadatustegur It; Tihedusaste Id; Küllastusaste Sr; Plastsuspiir Wp; Voolavuspiir W(väike L); Konsistentsinäitaja I(väike L). Savidele tehtavad katsed: Proctor teim (suhteline tihedus); Rullimismeetod? (plastsuspiir); Vassilijevi koonus (voolavuspiir); Rootsi koonus; Casagrande aparaat; Ödomeeterteim; Pinnaste omaduste parandamine erinevate meetodite abil. Milliseid masinaid saab kasutada
10. Milline on pinnaste klassifikatsioon EVSi järgi? · Kalju (Eestis lubjakivi, dolomiit, mergel, liivakivi) · Poolkalju (Eestis osa liivakivisid ja enamik paleosoikumisavisid) · Jämepurdpinnased (kruus, killustik) · Peenpurdpinnased (liivad, savid) · Eripinnased (muda, allikalubi, järvelubi, turvas, sapropeel) · Tehispinnased (täide, tööstusjäätmed, kultuurikiht, prügi) 11. Selgitage järgnevaid mõisted: tihedus, eritihedus , kuivtihedus, veesisaldus, poorsus, poorsustegur, küllastusaste. (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. eritihedus (g/cm3) on mineraalosade massi ja mahu vaheline suhe. Kuivtihedusd on kuiva pinnase mass kogumahus.
1. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali tihedusest ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused (niiskus). Kasutades AEROC plokkidest müüritise ladumisel AEROC liimsegu, on vuugid nii õhukesed (~2 mm), et nende mõju konstruktsiooni soojapidavuse arvutamisel ei arvestata. Kuivtihedus Soojuserijuhtivus Toode Tasakaaluniiskus(%) (kg/m³) 10,dry (W/mK) EcoTerm 375 0,09 6 Classic 450 0,11 4 1.1 Õhutihedus Energia säästmise seisukohalt on piirde soojapidavuse kõrval väga oluline näitaja ka piirde õhutihedus. Erinevates soojustatud sõrestikkonstruktsioonides on võimalik saavutada väga
Et kontrollida arvutatud tihedusi võib tabelist juhuslikult valida näiteks keraamilise tellis, mille tiheduseks saime 1539 kg/m³. Internetist võib leida, et keraamilise tellise tihedus on 1500 kg/m³ [2], mis on enamvähem meie tulemus. Võib öelda, et meie arvutused pole ülitäpsed, aga rahuldavad. Tiheduste kontroll: Normaalbetooni tiheduseks saime 2382,96 kg/m³, internetist leidsime, et normaalbetooni kuivtihedus on 2000-2600 kg/m³ [1]. Puitlaastplaadi tiheduseks saime 740,92kg/m³, aga internetist leidsime, et tihedus võib olla kuni 700 kg/m³ [3]. Keramsiitkruusa tiheduseks saime 354,22, internetist leidsime, et tihedus võib olla 250-350 kg/m³ [4]. Silikaattellise tiheduseks saime 1727,93 kg/m³, internetist tuli tulemuseks 1850-1950 kg/m³[5]. Samottkivi tiheduseks saime 1934,96 kg/m³, internetis tulemuseks 1850-1950 kg/m³ [6].
sirgjooneliselt nii, et +800 °C juures on survetugevus 50 % algsest väärtusest ja +900 °C juures null. Müüritise paksus (mm) Tulepüsivus 300 REI 240 375 REI 240 250 REI 241 200 REI 242 150 R 120; EI 240 100 EI 120 Tehnilised näitajad Toodete kaal Transpordi kaal AEROC toodete maksimaalne transpordi kaal tehasest väljastamisel on 1,3 kordne kuivtihedus (sisaldab ka aluse ja pakendi kaalu). Näiteks kuivtihedusega 450 kg/m³ väljakuivamata niiskusega AEROC toodete suurim transpordikaal on seega 600 kg/m³. Arvutuskaal Dimensioneerides kandekonstruktsioone kasutatakse AEROC'i omakaaluna vähemalt 1,1-kordset kuivtihedust. AEROC'i keemilised omadused AEROC on keemiliselt leeliseline materjal. Selle keemilise tüve moodustavad kaltsiumhüdrosilikaadid. Autoklaavimisest tingitult erineb poorbetooni keemiline
mahust) alumiiniumi pulbrit, mis lubja ja veega reageerides moodustab segusse õhumullid(poorid). Kui mullid on tekkinud, siis eemaldatakse betoonisegu vormidest ja kuna see on veel pehme, siis saab seda sobivasse mõõtu lõigata. Seejärel suunatakse poorbetoonist plokid u 12 tunniks autoklaavi, kus see auru ja kõrge rõhu toimel u 190°C juures kivistub. Eestis toodab autoklaavitud poorbetooni nt AEROC. Autoklaavitud poorbetooni omadused: · tugev, aga kerge (20% tavabetooni massist; kuivtihedus 300-600kg/m3) · ei põle, mädane ega karda niiskust · mõõdutäpne, kiire paigaldada, lihtne töödelda ja viimistleda · soojapidav, soojust akumuleeriv ja energiasäästlik (soojaerijuhtivus =0,07-0,15W/mK) · loob ruumides loomuliku niiskusreziimiga meeldiva mikrokliima(puidu omadustega kivi) · keskkonnasõbralik (ei sisalda tervisele kahjulikke aineid) · rabe (puruneb käsitlemisel kergemini kui tavaline betoon nt puurimisel ja kruvimisel)
1) koostis- lõimis (määratakse alati, laboris), mineraalkoostis (Eesti ehitusgeoloogilistes aruannetes praktiliselt ei kajastata, on kokku lepitud, et see ei mõjuta pinnase kandeomadusi), orgaaniliste ainete sisaldus( sellest võib sõltuda paljud järgnevad pinnaseomadused, määratakse). 2)Füüsikalised omadused- eritihedus ehk tahke faasi tihedus tihedus kuivtihedus veesisaldus ehk niiskus poorsus küllastusaste (pooride veega täidetuvus) plastsus 2) Vesiomadused- pundumine Leondumine Pehmenevus Kuivamisvajumine Veemahutuvus Kapillaarsus Veejuhtivus
mõõtudega toodeteks. Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temp ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib poorne struktuur, mis annabki tugevuse ja kerguse. Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35% massist. Külmakindlus blokkidel on 25-50 tsüklit, sõltuvalt tootjast ja ploki liigist (mõõtmetest). Plokkide kuivtihedus 300-600 kg/m3. Plokke kasutatakse mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutesse pinnasega. 46.Kipsplaadid- 6-22mm paksused plaadid, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab küllaldase paindekindluse. Plaatidel laius 1,2m ja pikkus 2,4-3m. Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papilindile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja koos lähevad nad valtside alt läbi
Eritihedus e. tahke faasi tihedus on pinnaseskeleti moodustavate osakeste massi suhe nende osakeste mahtu (pooride mahuta). Eestis tavaliselt 2,6...2,8 gr/cm3, rakendusuuringutes määratakse harva, vajadusel kasutatakse tabelväärtusi. Tihedus e. üldtihedus on loodusliku struktuuri ja veesisaldusega pinnase tahke ja vedela faasi massi suhe pinnase üldmahtu (sagedaim väärtus Eestis 1.8...2.1 g/cm3). Kuivtihedus e. kuivmahumass (skeleti mahukaal) on pinnaseskeletti moodustavate osakeste massi suhe pinnase üldmahtu. Poorsus (n%) on pinnase pooride mahu suhe pinnase üldmahtu. Ehitusgeoloogias kasutatakse sageli poorsustegurit (e), mis näitab pooride ja tahke osa mahu omavahelist suhet. Plastsus on muutumine välisjõu mõjul ilma purustamiseta ja uue kuju säilumine jõu kadumisel. Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse
10%. Nõrgal, voolava konsistentsiga lääne-eesti viirsavil võib see ulatuda 80% ja turbal mõnesaja protsendini. 22 2.11.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud Peale eelnevalt vaadeldud otseselt teimimisega määratavate suuruste kasutatakse geotehnikas veel teisi näitarve, mida saab leida arvutuse kaudu, kasutades , s ja w väärtusi. Kuivmahumass (kuivtihedus, skeleti mahumass) d on kuiva pinnase mass kogumahus. Joonisel 2.13 kasutatud tähiseid kasutades mt d = (2.10) Vt + Vp Arvestades, et m t + m w ja et Vt + Vp = mw = w mt
(purske, moonde või settekivimite) mehaanilisel või keemilisel murenemisel. veeküllastuse puhul 10%, viirsavil 80%, turbal mõnisada %. siis toimub külmumine. Kruusades ja jämeliivades see oht praktiliselt puudub, Meh murenemist põhjustab vee külmumine kalju lõhedes ja pragudes, 1.3.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud ; Kuivmahumass (kuivtihedus, kuna kapillaartõusu kõrgus on väike. Puhastes savides on kapillaartõus suur, temperatuurimuutused ja taimede mõju; selle produktiks on enamasti liiva ja skeleti mahumass) d on kuiva pinnase mass kogumahus, pole vett, kuid on kuid väikese veejuhtivuse tõttu jääb veehulk talveperioodi jooksul väikeseks. kruusaosakesed. Kem murenemine toimub kivimite vähempüsivate poorid
pooride täieliku veeküllastuse puhul ~ 10%. Nõrgal, voolava konsistentsiga lääne-eesti viirsavil võib see ulatuda 80% ja turbal mõnesaja protsendini. 2.11.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud Peale eelnevalt vaadeldud otseselt teimimisega määratavate suuruste kasutatakse geotehnikas veel teisi näitarve, mida saab leida arvutuse kaudu, kasutades , s ja w väärtusi. Kuivmahumass (kuivtihedus, skeleti mahumass) d on kuiva pinnase mass kogumahus. Joonisel 2.13 kasutatud tähiseid kasutades 12 mt d = (2.10) V t + Vp Arvestades, et
annaabi.ee 
