Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda Happevihmadega kaasneb rida tüüpilisi keskkonnakahjustusi. See regionaalseks peetav saaste levib tuhandete kilomeetrite kaugusele. Taimkatte, sealhulgas põllukultuuride ja metsade kahjustused tekivad nii hapete tooraineks olevate gaaside kui otse hapete toimel. Vahetu toime avaldub taime maapealsele osale või siis läbi mulla juurtele. Kuivsadestusega satuvad taimedele gaasilised SO2, NO2 ja vähemal määral HNO3. Päeval lehe pinnale kogunenud SO2 imbub öösel lehe sisse. Sellest SO2 päevane maksimum. Õhu kestev SO2 sisaldus ei tohiks ületada põllukultuuride puhul 30 µg/m3 ja metsas ning teistes looduslikes ökosüsteemides 20 µg/m3. Eksistentsi kriitilistes tingimustes olevate taimede taluvuslävi on madalam.(K.Eerme 1996) Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises
Paljanduvate happeliste kivimitega ja vähese taimkattega aladel kahjustavad happevihmad veekogusid kõige enam. Happevihmadega kaasneb rida tüüpilisi keskkonnakahjustusi. See regionaalseks peetav saaste levib tuhandete kilomeetrite kaugusele. Taimkatte, sealhulgas põllukultuuride ja metsade kahjustused tekivad nii hapete tooraineks olevate gaaside kui otse hapete toimel. Vahetu toime avaldub taime maapealsele osale või siis läbi mulla juurtele. Kuivsadestusega satuvad taimedele gaasilised SO2, NO2 ja vähemal määral HNO3. Päeval lehe pinnale kogunenud SO2 imbub öösel lehe sisse. Sellest SO2 päevane maksimum. Õhu kestev SO2 sisaldus ei tohiks ületada põllukultuuride puhul 30 µg/m3 ja metsas ning teistes looduslikes õkosüsteemides 20 µg/m3. Eksistentsi kriitilistes tingimustes olevate taimede taluvuslävi on madalam. Happevihmade tekkeprotsess allpool pilvi ja pilvedes on erinev. Allpool pilvi
annaabi.ee 
