terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.39. Teatud spetsialiseeritud laevade puhul, näiteks konteinerilaevad, eristatakse konteinerimahutavust. See väljendub standardsete 20-jalaste konteinerite arvuga (TEU, twenty foot equivalent unit), mida laev on võimeline vedama nii lastruumides kui ka neist väljaspool (tekil). Kuna tänapäeval ehitatakse kõigi kuivlastilaevade lastiruumid selliste mõõtmetega, mis on kordsed 20-jalaste konteinerite mõõtmetega, siis lisatakse nende lastimahutavuse andmetesse ka konteinerimahutavus. Ratastehnikat vedavatel laevadel, näiteks parvlaevadel, mõõdetakse lastimahutavust liinimeetritega, mis näitab laevale mahutatava ratastehnika (autod, vagunid) üldpikkust. Erimahutavus (specific capacity, удельная вместимость) - mahu ja puhta
· Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks Pikisüsteemilise talastikuga pardasilluse ehitus. Seda konstruktsiooni kasutatakse pikkadel saledatel laevadel, kus on raske tagada üldpikitugevust (sõjalaevadel, reisilaevadel aga ka raskeid laste vedavatel balkeritel. Universaalsete kuivlastilaevade parraste jaoks ei ole see sobiv. · Parda põiktaladeks on raamkaared ja pikitaladeks pardastringerid ja jäikusribid. · Jäikusribid läbivad raamkaari katkematult. · Vaheseinte kohal tehakse avad nende jaoks täpselt vastavad profiilile ja veetiheduse saavutamiseks keevitatakse hiljem
Põikitalastiku talad paigutatakse teatud kaugusele üksteisest. Seda kaugust nimetatakse kaaresammuks. Kaaresammu pikkus on normeeritud klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - S o=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega kasutatakse tugevdatud põikisidemeid põhjas (täisfloorid) ja teki all (raampiimid), et toetada rohkearvulisi pikisidemeid. Süsteem ei olnud laialt kasutusel needitud laevakerede juures, kuid osutus
prevaleerivad põikisidemed. Põikitalastiku talad paigutatakse teatud kaugusele üksteisest. Seda kaugust nimetatakse kaaresammuks. Kaaresammu pikkus on normeeritud klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - So=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega kasutatakse tugevdatud põikisidemeid põhjas (täisfloorid) ja teki all (raampiimid), et toetada rohkearvulisi pikisidemeid. Süsteem ei olnud laialt kasutusel needitud laevakerede juures, kuid osutus sobivaks
Põikitalastiku talad paigutatakse teatud kaugusele üksteisest. Seda kaugust nimetatakse kaaresammuks. Kaaresammu pikkus on normeeritud klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - S o=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega kasutatakse tugevdatud põikisidemeid põhjas (täisfloorid) ja teki all (raampiimid), et toetada rohkearvulisi pikisidemeid. Süsteem ei olnud laialt kasutusel needitud laevakerede juures, kuid osutus
annaabi.ee 
