Eestis toimub see praegu vastava nomogrammi alusel. Dreenide vahekaugus sõltub pinnase filtratsioonimoodulist, mulla liigniiskuse astmest ja dreenide arvutuslikust sügavusest. 37)Millal ja kuidas kasutame kraavkuivendust põllumajanduslikul maal? Põllumajandusmaal on see praeguseks ajaks valdavalt asendunud drenaaziga. Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool. Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Kraavitust tuleb aga kasutada nendel erandjuhtudel, kui drenaazi kasutamine mingil põhjusel ei ole võimalik või otstarbekas: 1. Maapind on nii väikese languga, et dreene ei ole võimalik ehitada ka nõutava minimaalse languga. 2. Vett vastuvõtvas veekogus või -juhtmes (suublas) on nii kõrge veeseis, et vajaliku sügavusega drenaazi ehitamine ei ole võimalik. 3
heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m; seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaaži; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist. sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke turvas jämedal liival, kus kraavide vahekaugus kujuneb suureks) Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Selliselt on kuivendatud looduslikud rohumaad, jõgede lammid, kus poldrit pole rajatud. Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega. Seetõttu on siin on vaja rakendada eelkuivendust nii kandevõime suurendamiseks kui ka põhjusel, et dreenitorusid ei või asetada porisse