Meie käsitleme kraavide vahekaugust esimese tähenduses. Kuivendamise tulemusi arvestades võib kraavide vahekaugust käsitleda kahest seisukohast: 1. bioloogiliselt optimaalsena, mis tagab puude parima kasvu. 2. ökonoomiliselt optimaalsena, mille juures huvi investeerida metsakuivendusse on suurim. Ökonoomiliselt optimaalne kraavide vahekaugus on alati suurem kui bioloogiline. Kuivenduskraavide sügavus. Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast põhajavee sügavusest. Et kuivenduskraavid alandaksid põhjavee pinna vastavale sügavusele, selleks nende sügavus peab põhjavee pinna kumeruse tõttu olema kuivendusnormist umbes Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast 20...30 cm suurem. Kuivenduskraavide sügavus oleneb suurel määral pinnasest. Et rasketes pinnastes toimub äravool peamiselt maapinda mööda, siis tuleb kraavide sügavus projekteerida siin väiksem kui
olemasolevaid teid. Maapinna kõrgusjoone suhtes paigutatakse kuivendajad võimalusel teravnurga all.kraavid peavad asetsema teest,sihist või mildest kõrgemal, et ära lõigata peale valguvad veed. KUIVENDUSKRAAVIDE VAHEKAUGUS, SÜGAVUS, NÕLVUS. Kuivenduskraavide vahekaugus sõltub kasvukohatüübist, mullastikust.vahekaugus peab tagama kiire äravoolu. Esmalt paigutatakse kraavid kvatalisihtide äärde ja siis kvartalisisesed kraavid. Umbkaudu on vahekaugus 250-500m. sügavusel lähtutakse kuivendusnormist, peab olema 20-30cm sügavam.. keskmine sügavus 1,2m, 1,5m SS, 1,7 MS. Peakraav kogujakraavist 0,1-0,2m sügavam. Nõlvus valitakse vastavalt pinnase iseloomule ja kraavi sügavusele. Suurte kogumisaladepuhul kraavi põhjalaius 0,3-0,4m, väiksemate alade puhul kitsamad kraavid. Minimaalne põhja langus 0,5 promilli, lang ei tohi olla väga suur-hakkab kaldaid uhtma, väikse langu puhul suur settimine. TAIMEKASVUTINGIMUSTE MUUTUMINE PÄRAST KUIVENDAMIST. Kuivendamine parandab
Valikkuivenduse korral paiknevad nad aga ainult märgades kohtades. Dreenide asetuse süsteemis määravad ära liigniiskuse põhjused ja ulatus, reljeef, mullastik, maastiku looduslikud ja tehiselemendid. Dreenide vahekaugus valitakse muldade liigniiskuse astmest olenevalt. Dreenide asetust süsteemis mõjutavad ka mullaerimid, metsapiir ja puude read objektil. Saksa teadlane Rothe tuletas dreenide vahekauguse määramiseks valemi, kus vahekaugus sõltub dreenide sügavusest, kuivendusnormist, filtratsioonimoodulist ja äravoolumoodulist. Dreenide vahekauguse määravaid tegureid on väga palju ja seepärast on ka väga palju valemeid mille järgi seda arvutada. Kraavide korral sõltub vahekaugus samuti pinnasest. Kuivendajate vahekaugus oleneb nende sügavusest ja maa kasutusviisist. Dreenide vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. Kuivendatava ala liigniiskus olla põhjustatud kas
annaabi.ee 
