Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad. Raskesti kuivendatavad on rabad, savimaad(osja, karusambla, osalt mustika) ja need liivamaad, kus on vettpidav nõrgkivikiht(sinika, nõmmraba, osalt kanarbiku ja mustika). Kraavi mõju põhjaveele ulatub sellistes kasvukohtades vaid mõnekümne meetrini. Tõhus kuivendamine nõuab tihedat kraavivõrku. See aga liiga kallis, ei tasu ära. SÜGAV MAAHARIMINE(50-60cm) enne metsakultuuride rajamist on efektiivne nendel liivmuldadel, kus nõrgkivi või tugevasti tihenenud liivakiht
keskmised saagid nõrgalt erodeeritud muldadel ligikaudu 3U, keskmiselt erodeeritud muldadel 3/4--V2, tugevasti erodeeritud muldadel V2--V-i saakidest, mida saadakse erodeerimata muldadelt. Sellega seletub ka põllukultuuride üldine madalam saagikus erosioonialadel ja erosioanivastase võitluse tähtsus. Märkimist väärib künkliku reljeefiga aladel soostunud maade ja soode osatähtsus (20--25% pindalast). Killustatud leviku ja survelistest põhjavetest toitumise tõttu on need raskesti kuivendatavad. Kõrgustiku kagu- ja idapoolsete servaalade põllumullad kuuluvad vabariigi keskmise viljakusega muldade hulka (V--VI hindeklass). Ligikaudu samasuguse viljakusega on ka künkliku ala erodeerimata mullad. Taimkate Otepää kõrgustikul leidub looduslikku taimkatet piiratult. Algne metsade, järvede ja soode maastik on inimese majandusliku tegevuse mõjul tugevasti ümber kujundatud. Suur osa varasematest metsaaladest on põllustatud või muutunud niitudeks. Palju on ajutisi sööte ja
kuivendada, mida väetada ja mida om metsakultuuride rajamise eel kasulik ribadena või üleni sügavalt künda. VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad. Raskesti kuivendatavad on rabad, savimaad(osja, karusambla, osalt mustika) ja need liivamaad, kus on vettpidav nõrgkivikiht(sinika, nõmmraba, osalt kanarbiku ja mustika). Kraavi mõju põhjaveele ulatub sellistes kasvukohtades vaid mõnekümne meetrini. Tõhus kuivendamine nõuab tihedat kraavivõrku. See aga liiga kallis, ei tasu ära. SÜGAV MAAHARIMINE(50-60cm) enne metsakultuuride rajamist on efektiivne nendel liivmuldadel, kus nõrgkivi või tugevasti tihenenud liivakiht. Siin tuleks künda kas üleni või
· Kestev liigniiskus · Huumushorisondis orgaanilise aine sialdus suur, kuid huumus väheväärtuslik · Valdavalt kasutusel metsamaana Glei-liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad · Eestis kõige levinum muldade rühm · Kujunenud nii moreensel kui veesettelisel lähtekivimil · Viljakuselt mitmekesine · Alaline liigniiskus · Liigirikkad või vaesed soostunud looduslikud rohumaad Glei-savimullad · Raskesti haritavad, raskesti kuivendatavad · Küllaltki viljakad Madalsoomullad · Üle 30 cm tüsedune turbahorisont · Keskmiselt või hästi lahunenud · Mullad toituvad põhjaveest · Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust ja mitmetest lehtsammaldest Raba- ja siirdesoomullad · Üle 30 cm tüsedune turbahorisont · Nõrgalt või keskmiselt lagunenud · Taimkattes vähenõudlikud liigid Lammimullad · Mullas, mis ujutatakse perioodiliselt üle jõgede või järvede tulvavetega