Tavaliselt ei roosteta kogu pindala, vaid ilmuvad üksikud roostelaigud. Sageli roostetavad keevitusõmblused ja keevituse kohad igasuguste kronštenide ümber. Sellised kohad tuleb eriti hoolikalt puhastada ja mite korda kruntida. Kui roostese koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu, tuleb see niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga. Tuleb ka tundma ka erinevaid värve. Värvid jagunevad: 1. Füüsiliselt kuivavateks- kui lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks 2. Keemiliselt kuivavateks- kui kuivamiseks toimub värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab. Vajadusel uuesti värvida juba värvitud pinda tuleb vana värvi testida, et teada selle omadusi. Olemasolevale värvikihile tehakse lahusti test- lahustis niisutatud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp värvub sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsilisel kuivava värviga, s.t. Pehme värviga
E100E199 on värvained, mida toiduaine valmistamisel kasutatakse, E200E299 on säilitusained, mida lisatakse, et vältida toiduainete riknemist säilitamisel, antioksüdandid E300E399 takistavad oksüdatsiooni, E400... on emulgaatorid ja stabilisaatorid, mis soodustavad emulsioonide püsivust. · Sideaineks on looduslikud v sünteetilised kõrgmolekulaarsed ained.Varem kasutati sideaineks rasvõlisid, mis segati värvipigmendiga õlivärviks. · Kuivavateks rasvõlideks nim. neid, mille seismisel õhu käes tekib õlile tahke läbipaistev kelme, mis on püsiv välismõjudele. · Värnitsat saadakse õli kuumutamisel plii või mangaaniühenditega. · Juhul, kui sideaineks on kõrgmol. ühend saadakse emailvärv, ilma värvipigmendita värve nim. lakkideks. · Happe nahale sattumisel tuleb seda töödelda naatriumvesinikkarbonaadi 3% lahusega, leelise puhul aga 2% äädikhappe lahusega.
polüestermaleinaat, polüesterarülaat, polüretaan, karbomiidformaldehüüdvaigud · Kampolit saadakse okaspuu vaikude töötlemisel, on pruun, läbipaistev, sulamistemp. 35-70kraadi, happelisus on kuni 185, lahustub metüül- ja etüülpiirituses, osaliselt bensiinis ja petrooleumis · Tohuvaiku saadakse kasetohu töötlemisel lämmastikhappega ja kasutatakse piirituslakkide ja polituuride valmistamiseks · Kuivavateks taimeõlideks on lina- ja kanepiseemne õli millede omaduseks on neelata ümbritsevast keskkonnast hapnikku, mille tagajärjel õlikiht kõvastub, muutudes veekindlaks kileks, mis ei lahustu vees ega piirituses · Kiiremaks kuivamiseks töödeldakse õlid värnitsateks, mis saadakse õlide kuumutamisel metalli oksiididega(sikatiiv) vüi kuuma õhu läbi põlemisel 150kraadi juures, õlid muutuvad küdelamaks ja kiiremini kuivavateks · Värnitsa liigid:
2. Laevas kasutatavad lakid ja värvid Tänapäeval ei kasutata enam värvide segamiseks värvipigmente (pulbreid), vaid laeva tuuakse kasutamisvalmis värvid. Praegu on veel kasutusel õli- ja emailvärvid ja palju-palju teisi erinevaid värve. Keemia on nii kaugele arenendu, et võimatu on teada kõiki olemasolevaid värve. Igale värvinõule peab olema kirjutatud värvi otstarve ja värvimise tehnoloogia. ISO standardite järgi jaotatakse värvid füüsiliselt kuivavateks kui lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks; ja keemiliselt kuivavateks kuivamiseks toimub värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab. Olemasolevale värvikihile tehakse nn lahusti test-lahustis niisutataud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp on sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsiliselt kuivava värviga, st pehme värviga. Akrüülid- ja epovärvid on kõik pöördumatult ära kuivanud ja lahustites enam ei lahustu need on kõvad värvid.
Ka värvi kulu on kõige väiksem. Tänapäeval ei kasutata enam värvide segamiseks värvipigmente (pulbreid), vaid laeva tuuakse kasutamisvalmis värvid. Praegu on veel kasutusel õli- ja emailvärvid ja palju- palju teisi erinevaid värve. Keemia on nii kaugele arenendu, et võimatu on teada kõiki olemasolevaid värve. Igale värvinõule peab olema kirjutatud värvi otstarve ja värvimise tehnoloogia. ISO standardite järgi jaotatakse värvid füüsiliselt kuivavateks – kui lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks; ja keemiliselt kuivavateks – kuivamiseks toimub värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab. Olemasolevale värvikihile tehakse nn lahusti test-lahustis niisutataud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp on sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsiliselt kuivava värviga, st pehme värviga. Akrüülid- ja epovärvid on kõik pöördumatult ära kuivanud ja lahustites enam ei lahustu – need on kõvad värvid
Vähesel hulgal lisatakse õlisideainesse ka mõningaid teisi aineid: vaike, vaha, lakke. Keemiliselt vaadates on maaliõlid glütseroolestrid erinevate rasvhapete (steariin, süsivesinikud, ja vitamiinid) jääkidega. Õli omadused sõltuvad põhiliselt nende koostises olevate rasvhappejääkide omadustest (vt lisas tabel 7). Küllastumata rasvhapped annavad õlile võime kuivada. Rasvhappeid sisaldavad õlid jagunevad nende kuivamisaja järgi: kuivavateks (lina-, kanepi-, pähkli-, mooni-, päevalilleõli), poolkuivavateks (puuvilja-, maisi-, seesamiõli) ja mittekuivavateks (kastoor-, mandli-, oliivõli) õlideks (vt lisa 2 tabel 3 ja 4). Maalimisel kasutatakse eranditult kuivavaid õlisid, mis kuivades moodustavad tugeva, kuid elastse kile. Kuivamine on seotud küllastumata rasvapete sisaldusest õlis, sest nende C=C kaksiksidemed võimaldavad polümerisatsiooni ja oksüdatsiooni reaktsioone, mis aitab kaasa kile moodustamisele
annaabi.ee 
