Erineva jahvatusastmega Hirss valmistatakse kooritud ja lihvitud tangusid · kooritud läikiva, sileda pinnaga, kergelt mõrkja maitsega, erinevas toonis kollaka värvusega. Keevad halvasti pehmeks, sisaldavad rohkesti tselluloosi · lihvitud läiketa, nõrgalt kibekas, sisaldavad vähem tselluloosi, paremini omastatavad. Jahused, helekollased Kaer · terveteralised kaeratangud tooretest kaeraterades heledama värvusega, aurutatud ja kuivatataud kaerateradest tumedama värvusega · kaerahelbed 8 kokkupressitud kaeraterad, mis eelnevalt aurutatud. Võivad olla peenestatud ja röstitud) Tatar · terveteralised tatratuumad - harilikud hallikama värvusega, keevad halvemini Pehmeks, pruunika värvusega kiirelt pehmekskeevad, paremate maitseomadustega · purustatud tatratangud saadakse eelmiste kõrvalsaadustena Mais · maisitang väärtuslikum riisjas, keeb kiiresti pehmeks
filee. 5.Millised on võimalused kalade marineerimiseks? Võib marineeriga tooreid kalu kui ka juba kuumtöödeldud kalu. Marinaadiks sobib nt äädikamarinaad(rollmops). Kala võib ka enne taignasse panemist marineerida. Kui marineerida kuumtöödeldud kala, siis tuleb ka marinaad enne seda keeta, kuid marinaad kallatakse alati jahutatult! 6.Mis on graavimine ja kuidas seda tehakse? Ehk toorsoolamine. Puhastataud ja kuivatataud kalafileed maitsestatakse soola, suhkru ja värske tilliga, fileed asetatakse kahekaupa nahata pooleed vastastikku fooliumissed v toidkilesse mähituna 1-3 ööpäevaks vajutise alla seisma. Valmis kalast lõigatakse õhukesi viile, mida serveeritakse suupistena, võileivakattena,külmlaual. 7.Nimeta kalade maitsestamiseks sobivaid maitseaineid(10). Sool pipar, sidrunipipar, till, petersell, sidrunimahl, sinep, tomatipüree, sibulad, mädarõigas, loorber, sinepiseemned. 8
*Muinasaja lõpusajandid olid Eestile suhteliselt kiire arengu aeg. Võõrvallutuse-eelse Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 150 000-200 000 inimesele, mille poolest oli Eesti tunduvamalt suurem kui Soome ja kolm korda väiksem kui Rootsi. *11.-12.sajandil tihenes Eesti asustus ning külad kasvasid. *Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli muutnud talirukis. Vilja hakati välja vedama ning Eestist sai maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Suitsurehtedes kuivatataud vili oli hea kvaliteediga. Koos põllunduse arenguga suurenesid ka karjad. *Hoolimatta edusammudest ei tekkinud Eestis elukutseliste käsitööliste kihti. *Eestlasele oli oluline väliskaubandus. *Ühiskonna korraldusliku poole pealt jagunes Eesti halduslikult maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Suuremad maakonnad olid Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi, veidi väiksemad Revala, Harjumaa jm. Maakonda juhtisid kihelkondade vanemad koos.
materjalid (kivid, kiäbid, oksad, kõrkjad, sammal, samblikud jm), jääst figuurid, karamellfiguurid jne. Lauakaunistusi valitakse vastavalt hooajale, ürituse teemale, lauakatmisvahendite värvile. Aastaajast sõltuvalt lauakaunistused: kevadel: kevadlilled ja õrnrohelised oksad; suvel: põllulillekimbud; sügisel: värviliste lehtedega oksad; talvel: küünlad, männi- ja kadakaoksad, kuivatataud lilled ja taimed. Lauale valitavad lilled peavad olema: lühikesed, ilma tugeva lõhnata; ilma putukate, pudenevate lehtede, õite ja õisikuteta. Otse lauapinnale võib asetada igihaljaid oksi, kunstlilli ja püsivaid lilli. Lillevaasid peavad olema madalad ja tagasihoidlikud. Talvisel ajal on õhtusteks peolauakaunistusteks küünlad. Sobivad nii teeküünlad, pikad silindrilised küünlad ja kui ka dekoratiivküünlad.
annaabi.ee 
