Nii igapäevases elus kui ja sõjatandril. See on kasutatud ka meditsiinis ning loomadel on võime näha infravalgusega oma saaki. Loodus on seadnud nii, et inimene oskab kõike, mis teda ümbritseb enda hüvanguks ning heaks ära kasutama. Nii kasutab terve maailma rahvastik infravalgust enda tarbeks, teadmata tavaliselt, et see on infravalgus. Me kasutame infravalgust, et kuivatada oma pesu, keeta sööki ning küpsetada. Suurimaks infravalguseallikaks on päikene, mille toimel kuivatame oma pesu. Lõket tehes, tekitame samuti allika, kust kiirgub infravalgust, millel küpsetame ja keedame enda eluks tarvilike toitaineid. Infravalguse abil toituvad paljud röövloomad, kuna see aitab neil öösiti näha oma saaki. Teadlased väljamõelnud infravalgusega seotud infrapunaprillid - ja andurid, mis tajuvad soojust ning seetõttu on võimalik kasutada selliseid prille sõjas ning luuremissioonidel. Infrapuna kiirgavad kõik kehad alla 600 kraadi, üle selle tekib hõõguval
.............................. 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ravimtaim kummel, mis on kindlasti kõikidele tuntud. Referaadis räägin, kus kasvab Eestis kummel, milline ta välja näeb, ning mis raviomadused kummelil on. Miks ma valisin just kummeli? Kuna kummeli tee on minu lemmiktee, ta on rahustava ja põletikulise toimega taim. Kasvab meil maal, nopime seda endale ise ja kuivatame. TEEKUMMEL Teekummel (Matricaria chamomilla; sünonüümid Chamomilla recutita, Matricaria recutita) on üheaastane kahekojalinerohttaim korvõieliste sugukonnast kummeli perekonnast. (Vikipeedia) Kummeli ladinakeelne nimetus tuleb tema kreekakeelsest nimetusest (chamaimlon), mis tähendab maaõuna: tähendab 'maa peal' ja õuna. Nimelt meenutab kummeli lõhn õuna. Eestikeelses teaduslikus liiginimetuses viitab "tee-" taime kasutamist teetaimena
3-alus 9-diafragma 4-tõmmits 10-diferentsiaalmanomeeter 5-kaalukauss 11-siiber 6-elektrikalorifeer 12,13-termomeeter. 3. TÖÖ KÄIK Kontrollime kaalud, et näidul oleks "0". Võtame kartong ja mõõtme proovi pind. Kaalume proovi ja paneme kuivatuskappi, kuivatame püsiva kaaluni. Materjali algniiskussisaldus arvutame valemiga: a-b W1 = 100% a kus a - proovi algkaal; b - kaal pärast kuivatamist. Kui aparaadis on saavutatud etteantud õhutemperatuur, paneme riiul 2 koos prooviga kuivatuskambrisse alusele 3 ja hakame registreerima (intervallidega 5 min) kontrollmõõteriistade näitusid. Katse lõpetame, kui kuivatatava materjali kaal praktiliselt enam ei vähene. VALEMID.
L- liiva näiv tihedus, kg/m3. 1445 p L = 1 - * 100(%) = 2220 34,9 % Vastused: · Liiva puistetihedus 0L = 1445 [kg/m3] · Liiva näiv tihedus L = 2220 [kg/m3] · Liiva tühiklikkus p L = 34,9 % TÖÖ NR.2 MATERJALIDE ERIMASSI MÄÄRAMINE 1. Kivimaterjal Töö käik 0 1. Kuivatame proovikeha püsiva kaaluni 105 C juures 2. Peenestame kuivatatud kivitükk pulbriks 3. Sõelume pulber läbi sõela 900 ava/ 4. Kaalume tühja mõõtpudeli 5. Täidame pool pudelit sõelutud pulbriga (kvartsliiv). 6. Kaalume mõõtklaasi uuesti 7. Leiame pulbri massi valemiga G= 8. Valeme pulbrile peale vedelikku, mis ei anna keemilist reaktsiooni kindla mahupiirini (vesi). 9. Kaalume mõõtklaasi uuesti 10
kasvama. 5. Valin koloonia ja kontrollin kas ligatsioon töötas. Panen koloonia vedelsöötmesse 16ks tunniks kasvama. Seejärel teen miniprepi ehk tsentrifuugin bakterid põhja , eemaldan supernatandi, lisan E1 lahuse, lisan E2 lahuse, Lisan E3 lahuse, tsentrufuugin. Tõstan supernatandi uude tuubi ja lisan isopropanooli. See sadestab ja kallame supernatandi ära. Siis peseme sooladest puhtaks etanooliga. Tsentrifuugime. Kuivatame. Ja lisame vett. 6. Nüüd meil peaks olema siis õige plasmiid. Kontrollime seda restriktsaasidega lõigates ja pipeteerime segu agaroosgeeli hambasse. Lahutatud fragmendid peaks olema oodatud suurustega 670bp ja 4700 bp. 17
28. Veendume, et klient on rahul ja seda peaks vahepeal soengu tegemise käigus ka küsima, et lõpptulemusega jäädaks rahule. Pikajuukse föönisoeng 1. Kliendi soovi välja selgitamine 2. Pea pesemine (soeng tehakse äsja pestud juustesse.) 3. Juuste lahti kammimine 4. Liigse vee kuivatamine rätikuga 5. Kanname viimistlusvahendi ühtlaselt juustesse, harjame kõik läbi 6. Paneme fööni tööle ja hakkame föönitama. (Vajadusel kuivatame veel liigse vee rätikusse). Föönitamist alustame kukla alaosast. Kinnitame juuksed klambriga kuklale ja alustame alt, salkude kaupa, föönitamist. Tõstes igat salku eraldi juure juurest, liigume alt suunaga üles kukla kõrgemasse punkti. 7. Otsad peavad jääma niisked 8. Juurt ei saa tõsta päris sama moodi nagu lühikesel juuksel. 9. Rullharjaga tööd alustame kaelalt, venitame juuksed rullharjale ning siis olenevalt
(Askeldavad. Vee solin.) Tõstke natuke käsi üles, saan teil kaenlaalused puhtaks pesta. (Askeldavad.) Nüüd peske tuhara piirkond puhtaks ja jalad aitan mina pesta. Keha on nüüd puhas. Hakkame nüüd pead pesema, siin on sampoon. Ma masseerin sampooni juustesse. (Askeldavad.) Hakkame loputama. Ma lasen dusist sooja vett. (Vee solin.) Oletegi puhas. Ma annan teile saunalina ja aitan teid kuivatada. Tõstke palun käed üles. Kuivatame kaenlaalused ka ära ja kubeme piirkonna samuti. (Askeldavad.) Ma annan teile puhta öösärgi ja hommikumantli. Paneme need selga. Siin on sokid ja sussid. Ma aitan need jalga panna. Ma panen teile ühe rätiku pähe, juuksed on märjad. Nonii, ongi korras, lähme nüüd tagasi palatisse. Pea saate ise kammida. Dialoog 2 Palatis. Vestlevad hooldustöötaja ja patsient. Ho: Tere hommikust! Patsient: Mul on voodi märg.
Teine laps on arst ja küsib: Mis sul viga on? Vastus: Ma olen haige, mul valutab ... . Paariline kuulab, vaatab ja annab rohtu, seob kinni, määrib rohtu peale vms. 109 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 21. KODUTEHNIKA Kuulamine Me peseme pesu. Millega? Pesumasinaga. Me puhastame vaipa. Millega? Tolmu- imejaga. Me teeme kohvi. Millega? Kohvimasinaga. Me triigime pesu. Millega? Triikrauaga. Me kuivatame juukseid. Millega? Fööniga. Me paneme televiisori mängima. Millega? Puldiga. Me teeme kooki ja vahustame munad. Millega? Mikseriga. Me röstime saia. Millega? Röstriga. Me kuulame muusikat. Millega? Makiga. Kuhu me paneme toidud? Külmkappi. Kõnelemine Õpetaja nimetab ja lapsed osutavad pildile: Näita, kus on pesumasin. Näita, kus on röster. Kas see on pesumasin või triikraud? Kas see on tolmuimeja või pesumasin? jne. Käeline tegevus · Laps värvib kodumasinad.
annaabi.ee 
