Savann mulastik . * Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust. * Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga
veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus: Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb Keskkonnaprobleemid: lekarjatamine, krbestumine, puude ja psaste maha vtmine Vahemereline mets ja psastik: Levivad: 30ndate ja 40ndate laiuskraadidel, vahemere res - tiilis,
Mangroovid kasvavad mererannikutel perioodiliselt üleujutatud aladel, kus puud kasvavad tihedalt. Taluvad soolast vett. Lähisekvatoriaalse kliimavöötme ja mussoonkliima piirkonnas Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Austraalias. Pruun- ja punakaspruunmullad; ferralliitmullad; kuna temperatuuri aastane kõikumine on minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel; pika kuivaperioodi tulemusena pind kõva ja kuiv; vihmade tulekul voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse, see kulutab maapinda; pinnasesse sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti ning nad uhutakse sügavamale; kuival ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt; niiskel ajal katab muldasid vesi, kuival ajal kuivavad nad läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht; viljakamad, kui vihmametsades;
maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale
Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hiinas), Lõuna- Aafrikas ja Lõuna- Ameerikas Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia Riis Kasvatuspiirkonnad : Lõuna ja Ida-Aasia jõetasandikel ja mäeterrassidel. (suur veevajadus) Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh Kohv Kasvatuspiirkonnad: (Vajab kuuma kliimat, vihma ja kuivaperioodi vaheldumist ning kasvatamist nõlvadel) Peamiselt Kesk- Ameerikas ja Lõuna- Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas Eksportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko Toiduainetööstus Eestis Puudub kindlasuunaline põllumajanduspoliitika On üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid. Annab tööd pea 17 000 inimesele, mis moodustab
Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihit asenduvad okastega. Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vett oma juurtesse, vartesse, viljadesse või lehtedesse ning kasutavad seda põueperioodi ajal. Neid, näiteks aaloe ja kaktused nimetatakse sukulentideks. Enamik lühieataimed, teised elavad ebasoodse kuivaperioodi üle maa-alustes sälitusorganites. Mullad sisaldavad vähe huumust ja on setõttu helehallid. Päikesekiirguse toimel tõuseb osa muldades kus põhjaveetase kõrgem pinnale maasisene vesi ja aurub selle tulemusel ladestub ülemistesse kihtidesse palju sooli, Enamikule loomadele iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest varjavad end maa all. Enamasti heledavärvilised ja tihti pika sabaga sest sinna ladestuvad rasvad (või küüru). Paljud jäävad suveunne
4 mugulat meetrile. Mulda tuleks viia ka toitaineid. Toitainete puuduse korral muutuvad taimed haigustele vastuvõtlikuks, maitse ja säilivus halveneb. Kasutama peaks hästi lagunuenud komposti ja spetsiaalset kartuliväetist. Värsket sõnnikut ei tohi panna. Muldamine on kasvatamise juures oluline töö, see tagab suurema saagi, hävitab umbrohtu ja haigusi, tavaliselt tehakse seda umbes 3 korda. Mullata tuleks rohkem tugevate vihmade korral ja raskel mullal. Kui oodata on kuivaperioodi, siis on targem mitte mullata, sest siis on vee kadu veel suurem. Kui kartulipealsed on pealt kokku kasvanud, ei tohi enam mullata, sest varte kahjustamine rikub taimi, levitab haigusi ja vähendab saaki. Umbrohutõrje. Umbrohtu saab tõrjuda kõplamise, äestamise ja muldamisega. Umbrohust tuleks vabaneda, sest umbrohtunud põllul levivad haigused ja kahjurid ja kartulit on raske koristada. Kui umbrohtu on väga palju, võib kasutada ka keemilist umbrohutõrjet,
vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb
vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate
2.Pilt. Kuiv aastaaeg. 3 3.Pilt. Vihmane aastaaeg. MULLASTIK Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Muldade värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Põua ajal
on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid. Himaalaja idaosa tuulepealsetel nõlvadel kasvab troopilisi vihmametsi. Metsiku looduse säilitamiseks on Indias rajatud siiski ka üsna arvukalt looduskaitsealasid ja rahvusparke nagu näiteks Ranthambore ja Kanha rahvuspark, Sasan Gir Rahvuspark ja Corbett Rahvuspark. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki. India põllumajandus Mussoontuuled mõjutavad tugevasti elutegevust kogu Indias. Pärast pikka kuivaperioodi on vihmade saabumine väga oodatud. Vihmade tulekuga muutub lämbe õhk värskeks ning taimed hakkavad jõudsalt kasvama. Kui aga tugevad vihmahood kestavad väga pikalt, toob see endaga kaasa tugevaid üleujutusi. Jõed ajavad siis üle kallaste, purustades oma teele ette jäävaid hooneid. Vee alla jäävad ka paljud põllumaad, kus saak hävineb. Mõnedel aastatel, kui sademeid langeb eriti ohtralt, toob see kaasa ulatuslikke purustusi ja nälga
Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaunistatud nefriitplaadikestega, kõrvanibud olid nende külge kinnitatud kalkuniaunade abil pikaks venitatud. ,,Tõelisele mehele" allusid batabid, kes valitsesid linnriiki kuuluvaid külasid. Neis elasid maaharijad ja käsitöölised. Maajad harisid maad küllalt lihtsate vahenditega. Kuna nad ei tundnud muid metalle peale kulla Ja hõbeda, olid nende põllutööriistad valmistatud kivist ja puust. Kuivaperioodi algul langetasid põlluharijad kivikirvestega tüki metsa. Kui puud olid kuivanud, nad põletati. Seejärel kobestati alepõld kivikõblastega. Vihmaperioodi alguses tehti põllupinda kepiga augud ning pandi neisse maisiseemned. Taimede kasvamise ja maisi valmimise ajal peletati põldudelt linde ja loomi, kes sageli tegid põldudel palju kahju. Maisi valmimisel tõlvikud koristati, kuivanud varred aga põletati. Alepõldu sai kasutada 2-3 aastat, seejärel pidi ette valmistama uue põllu
sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna
põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna
Vältida tuleks reostust puurkaevude juures. 20. Too näiteid vee kaitse vajalikkusest. B pool 1. Miks on Läänemere soolsus väike? Nimeta 3 põhjust. (3p) 1) väike aurustumine 2) mageda jõevee suur sissevool 3) halb ühendus põhjamerega 2. Millal on Gangesel madalvesi. Põhjenda. (2p) Talvel ja kevadel on madal veetase, suvel ja sügisel kõrge veetase. Gangese vooluhulk on seotud mussoonidega. Suvine mussoon toob India ookeanilt sademeid, talvine mussoon mandrilt põhjustab kuivaperioodi. 3. Mingi taun skeem. (3p) 4. Kus on vesi magedam, kas punktis A või B. Too välja 2 põhjust, miks see nii on. (3p) Vesi on magedam punktis B. Madalam on soolsus ekvaatorivööndis, sest sademeid on palju, õhuniiskus suur, auramine väiksem. 5. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjenda. (1p) Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil B kujutatud rannas. Rannaastang, järsk rannik tekib mere kulutava tegevuse tagajärjel. 6
Mussoonmetsas algab vihmaperiood suurejoonelise vaatemänguga, kus sissejuhatuseks valgustavad öist taevast raevukad äikesetormid. Alles mõni päev hiljem hakkab sadama, aga siis ka põhjalikult. Rasked rünkpilved veerevad üle taeva ja puistavad alla viinamarjasuurusi vihmapiisku, mis langevad läbi lehestiku raskelt vastu metsaalust. Mets saab tihti üle ujutatud, kuid puud vajavad seda vett, sest kätte on jõudnud nende kasvamise aeg. Kuus kuud hiljem, kuivaperioodi haripunktis, näeb mets hoopis teistsugune välja. Üleujutused on asendunud põuaga ja enamik puid on oma lehed langetanud.Õhk virvendab kuumusest ja mahalangenud lehed krõbisevad jalge all. Niivõrd rohkete raagus puude tõttu näeb mets välja otsekui meie lehtmets talvel, ent mitte kõik puud ei puhka sellel ajal. Mõned neist on valinud selle aastaaja hoopis õitsemiseks. Üheks kõige kuulsamaks just põuaperioodil õitsevaks puuks on jakaranda. Seda värvirikast,
pime kasvukoht. Kaktused tunnevad end kõige paremini aknalaual või akna juures oleval postamendil. Juba meetri kaugusel aknast on kaktustel kasvamiseks liiga pime. [2. Internet] 3.2 TEMPERATUUR Vihmametsade kaktuste kasvatamisel on põhinõudeks aastaringne soojus (15 kuni 35 °C) ja niiskus. Kuivema kliima kaktused vajavad suvel palju soojust, kuid talvel meeldib neileb jahedas olla. Enamus kaktusi talub jahedas (alla 20 °C) olles pooleaastast kuivaperioodi. Isegi kui taim veidi krimpsu tõmbab ja madalamaks vajub, ei ole sellest midagi. [2. Internet] 3.3 KASTMINE Niisketest kasvukohtadest pärit kaktuseid tuleb pidevalt kasta muld ei tohi täielikult läbi kuivada. Vihmametsade kaktuseid on soovitav igal aastal ümber istutada. Kui õhk on kuiv, siis võiks taimi sageli piserdada. Kuivaa kliima kaktused vajavad suvel sagdast kastmist, kuid talvel eelistavad nad täiesti kuivas olla
Väljaspool metsa leidub savannikõrrelisi. Neil on kompaktne juurestik, mis põimub tihedalt läbi pindmised mullakihid ja kasutab ära sademete vee, laskmata sellel sügavamale koguneda. Kõrrelistel on tugev traspiratsioon, energiline aineringe ja suur bioproduktsioon ajaühikus. Kuival perioodil maapealsed osad kuivavad täielikult, säilivad vaid kuivade lehetuppede vahel varjatud pungad ning maaalused osad. Seega ei ole kuivaperioodi kestus hukatuslik, kui sellele järgneb niiske aastaaeg (Masing, 1979). Nimetuste poolest võiks taimedest nimetada maapähklit, paraguai astelpõõsast, vahapalmi... Mato Grosso platool pesitseva liikuva eluslooduse esindajatest võiks nimetada kõikjale ulatuvaid liike - Lõuna-Ameerika jaanalindu, siremas, üks liik of roadrunner. Samuti leidub seal põllulinde, nagu näiteks vutt ja põldpüü. Leida võib palju erinevat liiki usse ja
mis on kaheksandik Euroopa kogu maa-alast, ning tuuleerosiooni 42 miljonil hektaril. Eriti ohustab mulla erosioon Vahemere-maid, kus pärast pikka kuivaperioodi sajab tugevat vihma. Vee-erosiooni oht Euroopa Liidu riikides Nimetage piirkondi, kus vee-erosiooni oht on eriti suur. http://soco.jrc.ec.europa.eu/documents/ETFactSheet-02.pdf Tuul muudab põllud viljatuks • Järjest suuremate põldude rajamine soodustab tuuleerosiooni.
valgusstaadiumiks ja päikeseenergiat mittevajavat CO2 assimilatsiooni pimedusstaadiumiks. Fotosünteesi kiirust piirab enamasti pimedusstaadium. Taimelehele langenud valgusest kasutatakse fotosünteesiks vaid 0,1...0,5%. Okaspuud hakkavad kevadel fotosünteesima kohe pärast õhutemperatuuri tõusu sobivale tasemele, lehtpuud peavad kõigepealt kasvatama lehestiku ja saavad alles siis alustada orgaanilise aine sünteesi. Kui mullas on vett küllaldaselt, kulgeb fotosüntees normaalselt. Kestva kuivaperioodi puhul on fotosüntees takistatud vee defitsiidi tõttu ja selle tõttu, et on häiritud süsihappegaasi pääs läbi suletud õhulõhede lehtedesse. Sünteesitakse vähe suhkruid, mille tagajärjel puu võib hukkuda [9]. 4 1.2 Transpiratsioon. Puittaimede elutegevuse ja fotosünteesi normaalseks kulgemiseks on vaja, et taimekudedes püsiks teatud kindel hulk vett
augustis on vooluhulk ca 10 korda suurem kui jaanuarist juunini. Talvel ja kevadel on madal veetase, suvel ja sügisel kõrge veetase. Gangese vooluhulk on seotud mussoonidega. Suvine mussoon toob India ookeanilt sademeid, talvine mussoon mandrilt põhjustab kuivaperioodi. Põhjendus andis 2 punkti, kui vastus hõlmas kogu aastat, selles oli välja toodud suur aastane kõikumine, mis oli õigesti seostatud mussoonidega. Kui põhjendati ainult liustike sulamisega Himaalajas, andis vastus 0,5 punkti. Sagedasemad eksimused: kirjeldati vooluhulga muutumist, kuid ei põhjendatud seda. Ülesande nr 15 tulemused
mussoonkliimaga piirkondades taliviljana Eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL Mais- Kasvatuspiirkonnad: Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hiinas), Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia Riis- Kasvatuspiirkonnad: Lõuna ja Ida-Aasia jõetasandikel ja mäeterrassidel. (suur veevajadus) Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh Kohv- Kasvatuspiirkonnad: (Vajab kuuma kliimat, vihma ja kuivaperioodi vaheldumist ning kasvatamist nõlvadel) Peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk- Aafrikas ja Indoneeisas Eksportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko Tee- Kasvatuspiirkonnad: (Vajab palju sademeid) Peamiselt Aasias Eksportijad: Suhkruroog- Kasvatuspiirkonnad: (Kasvuks sobib troopiline kliima ja viljakas pinnas) Peamiselt Indias, Hiinas, Kesk ja Lõuna-Ameerikas Eksportijad: India, Brasiilia, Kuuba, Hiina 55. Vaatad: Eeldused:
Kasvatuspiirkonnad: Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hiinas), Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia Riis- Kasvatuspiirkonnad: Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia jõetasandikel ja mäeterrassidel. (suur veevajadus) Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh 56 Kohv- Kasvatuspiirkonnad: (Vajab kuuma kliimat, vihma ja kuivaperioodi vaheldumist ning kasvatamist nõlvadel) Peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas Eksportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko Tee- Kasvatuspiirkonnad: (Vajab palju sademeid) Peamiselt Aasias Eksportijad: 57 Suhkruroog-
selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm). 1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju- nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste. Loometsad on Eestis levinud saartel, Loode- ja Põhja-Eesti paealadel. Eesti metsadest moodustavad loometsad 3%
annaabi.ee 
