Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on moodustuv värvikile ning seda enam sarnanevad tema omadused õlivärvile. Väiksem rasvasisaldus tingib jäigema ning tugevama kile. Alküüdvärvi lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult lisaks ka ksüleeni. Üldjoontes on alküüd- ja õlivärvide kuivamisprotsess sarnane. Alküüdvärvide puhul toimub see aga kiiremini. Kuivamise algetapis haihtub põhiosa värvikiles olevast lahustist, misjärel sideaine reageerib õhus oleva hapnikuga ning tulemusena moodustub mitteelastne värvikile. Kuivamine on seda intensiivsem, mida kiiremini lahusti aurustub. Kuna oksüdatsiooniprotsess jätkub ka pärast värvi lõplikku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks. Alküüdvärvid sobivad hästi eritüüpsete aluspindadega (eriti puidu ja
plaadi servast ja seda siis ca 1m vahedega. Võib tekkida ka juhusliku mustriga pragunemine, mida nimmetatakse "kaardikujuline pragunemine". Plastilise kahanemispragunemise praod on tavaliselt 2 3 mm laiad ja on kogu plaadi paksust läbivad. Plastilise pragunemise ärahoidmiseks peab rakendama betooni tihendamise ja hooldamise nõudeid. Hooldusel tuleks vältida olukordi, millega kaasneb kiire kuivamisprotsess esimese tunni jooksul peale valu. Plastilise kahanemise praod ilmnevad kõige sagedamini suvel, tingimustes kui on soe, tuuline ja õhuniiskus madal. Plastilise mahukahanemisepraod võivad olla väga sügavad, laiusega kuni 3mm ja nende pikkus väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Plastiline mahukahanemine Plastilise kahanemise pragude tekke suhtes on kõige tundlikumad: · kõrge tsemendisisaldusega betoonid, · kõrge jahvatuspeensusega tsementide baasil valmistatud betoonid,
tihe ja tugev kiht. Töötlemise ja kuivamise ajal ei tohi temperatuur langeda alla +5°C. Madalatel temperatuuridel on nakkumine aluspinnaga ja polümerisatsiooniprotsess takistatud. Töötlemise ajal peaks vältima päikese ja tuule mõju, vastasel juhul tekivad praod ja ebaühtlane faktuur. Kuivamisaja kiirus sõltub õhuniiskusest ja temperatuurist: mida külmem ja niiskem õhk, seda aeglasemalt toimub kuivamisprotsess. Polümeerseid krohve võib kanda lubitsementkrohvile. Jälgima peaks, et aluspind ei oleks eri imavusega. Vastasel juhul tuleb teha täiendav krohvikiht. Värske krohv peab seisma minimaalselt 2 nädala, kuna värske krohv mängib, eraldab vett, tõmbab kokku ja tekitab pragusid. Aluspind peab olema piisava tugevusega. Tugevuse kontrollimiseks tehakse kratsproov: näiteks kruvikeeraja otsaga tõmmatakse aluskrohvi pinda jälgi ning hinnatakse
Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on moodustuv värvikile ning seda enam sarnanevad tema omadused õlivärvile. Väiksem rasvasisaldus tingib jäigema ning tugevama kile. Alküüdvärvi lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult lisaks ka ksüleeni. Üldjoontes on alküüd- ja õlivärvide kuivamisprotsess sarnane. Alküüdvärvide puhul toimub see aga kiiremini. Kuivamise algetapis haihtub põhiosa värvikiles olevast lahustist, misjärel sideaine reageerib õhus oleva hapnikuga ning tulemusena moodustub mitteelastne värvikile. Kuivamine on seda intensiivsem, mida kiiremini lahusti aurustub. Kuna oksüdatsiooniprotsess jätkub ka pärast värvi lõplikku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks. Alküüdvärvid
Kuivendusnorm on arvutuslik lubatav minimaalne põhjavee sügavus kraavide vahe keskkohal. Turba kuivamise kiirus oleneb kuivenduse intensiivsusest. See seletub asjaoluga, et niiskuse eemaldamine ülemisest horisondist toimub nii päikese kiirguse st. aurumise kui ka infiltratsiooni teel alumistesse kihtidesse. . Kõrge põhjaveeaseme korral vesi tõuseb kapillaare mööda üles ja toimub hoopis niiskumine või 3 kuivamisprotsess aeglustub. Märgitakse, et põhjaveetase mõjutab oluliselt ülemise kihi niiskust kui ta on kõrgemal kui 0,7 m (Haljavkin, 1986). Põhjaveepinna alandamine nõutava kuivenduse normini vähendab turba niiskust kuivendatavas kihis 4...6% võrra, turba tihenemise, vajumise tulemusena suureneb pinna kandevõime ja masinate läbivus, paranevad toodetava turba kuivamistingimused soo pinnal. (mida kuivem seda kiirem
annaabi.ee 
