kogusele. Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Karbonaatse süsihappegaasi sisaldus protsentides kütuse analüütilises proovis arvutatakse valemiga: kus m1 süsihappegaasi tihedus mg/cm3 m katsetava kütuse kaalutis g V0 süsihappegaasi maht cm3 (taandatud normaalõhule) kus V süsihappegaasi maht büretis cm3 p baromeetriline rõhk Pa. Karbonaatse süsihappeegaasi katseandmete ümberarvutus uuritava kütuse kuivainele toimub valemiga: kus - süsihappegaasi sisaldus kütuse analüütilises proovis % - niiskusesisaldus kütuse analüütilises proovis. Mõõdetud katsetulemused: Tühi katseklaas: 97,00 g Prooviga katseklaas: 97,6 g Kütust: 0,6 g Gaasimõõtebüreti skaala näit katse algul: 63 ml Gaasimõõtebüreti skaala näit peale katset: 24,5 ml Õhurõhk: 742,5mmHg Temperatuur: 23,3 C Karbonaatse süsihappegaasi sisaldus kütuse analüütilises proovis:
Märja proovi kaal Mm (g) 43,8 22,6 Kuiva proovi kaal Mk (g) 20,1 18,2 Filterkoogi niiskussisaldus z (%) 54,10958904 19,46902655 Tahke osa mass koogis Mt (g) 386,3972603 743,300885 1 kg kuivainele vastav märja filterkoogi kaal m (kg/kg) 2,179104478 1,241758242 Tahke faasi kontsentratsioon suspensioonis x (kg/kg) 0,330254069 0,503932803 1 m3 filtraadile vastav koogi mass, arvestatuna abs kuivale ainele x0 1178,040428 1346,559574 Filterkoogi eritakistus r0 2329186297 224263409586 Tabel 4
On andmeid organismi viidud Co- ühendite pärssivast mõjust kasvajarakkudele. Co- ühendite mürgitusega kaasnevad tasakaaluhäired, oksendamine, näovärvi muutumine punaseks jne. Surmavaks Co- doosiks peetakse 25-30 mg keha kg kohta. Organismis on Co- rikkamad maks ja neerud. Co- sisalsus mullas on 1-1,5 mg/kg, taimedes (kuivainena) 0.01-0.06 g/kg. Suhteliselt rohkem on Co- ühendid peedilehtedes. Kui loomatoidus on Co vähem kui 0.01 mg/kg ( arvestatuna kuivainele), väheneb koduloomade pruduktiivsus ja areneb aneemia. Co- puuduse korvamisels lisatakse loomatoidule vähesel määral CoCl2. Vastsündinu organismis on Co- sisaldus suhteliselt kõrge kui täiskasvanul, oletatakse, et see on üheks immuunsust põhjustavaks teguriks.
9* tõstab toote toiteväärtust. Mesi · Võrdsetes proportsioonides glükoosi ja fruktoosi segus vees. · Kuivaine on 75-80%, millest sahhariide on ligikaudu 65% · Põhiliselt monosahhariidid Külmumistäpi mõjutavad tegurid *Suhteline kõvadus - antud temperatuuril külmunud vee osamass külmumistäpp. *Kui segu külmumistäpp langeb, jab antud temperatuuril rohkem vet külmumata ning valmistoode on pehmem. *Igale 1,0% rasvata kuivainele segus vastab külmumistäpi langus 0,06 C *Rasvasisaldusel mõju puudub. Lisaained Stabilisaatorid on ained, millel on võime dispergeerida vedelat faasi ja seega siduda suurel hulgal veemolekule *Soodustavad väikeste jääkristalide teket *Hoiab ära jääkristalide kasvamise soojussoki korral *Suurendavad segu viskoossust, õhu ühtlast jaotumist friiserdamise ajal *Seovad sulamisel vett, suurendades sellega vastupanu sulamisele Valgulised stabilisaatorid Zhelatiin Kaseiin Albumiin
on pehmem. Monosahhariidid (fruktoos, dekstroos) alandavad segu külmumistäppi suuremal määral kui disahhariidid (sahharoos, maltoos, laktoos). Maisisiirupis leiduvad kõrgema molaarmassiga suhkrud alandavad külmumistäppi vähemal määral kui disahhariidid. Külmutatud dessertide külmumistäpp segu lahustuvatest koostisosadest. Külmumistäppi madaldab segu suhkrusisaldus, teine tegur, mis madaldab külmumistäppi, on rasvata kuivaine: igale 1,0% rasvata kuivainele segus vastab külmumistäpi langus 0,060 °C. Lõhna/maitseainetel on segu külmumistäpile väiksem mõju, rasvasisaldusel mõju puudub. Lahustuvad ja kõrge molekulmassiga koostiskomponendid põhjustavad vähemal määral külmumistäpi langust ning väiksema molekulmassiga komponendid kutsuvad esile suurema külmimistäpi languse. Näiteks glükoos (Mr = 180) alandab külmumistäppi rohkem kui sahharoos (Mr = 342).
Niiskus-, tuha- ja püriitse väävli vaba kütust nimetatakse kütuse orgaaniliseks aineks. Kütuse orgaanilise aine koostis: C o H o O o N o Soo 100% Tuntakse ka veel kütuse analüütilist koostist, mida tähistatakse indeksiga "a", s.o peenestatud ja kuivatatud kütus, mida analüüsitakse laboris. Kütuse ümberarvutamisel ühelt koostiselt teisele kasutatakse ümberarvutamise valemeid. Näiteks tarbimisaine ümberarvutamine kuivainele: Gaaskütus on tavaliselt üksikute gaasikomponentide mehaaniline segu ja tema koostis antakse kuiva gaasi kohta mahuprotsentides. Gaaskütuse koostis: CO + H2 + CH4 + H2S + CO2 + N2 + O2 +...= 100% Kütuse põlevaine Kütuse põlevaine peamised komponendid on süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli suure molekulmassiga keerukad ühendid. Põlevaine koostis % Kütus
struktuuriga). 9.2. Pagaritooted Leivad, saiad, sepikud sisaldavad 40...50% süsivesikuid, peamiselt tärklisena, 4... 10% valku, rasvu, mineraalaineid, B-rühma vitamiine, tselluloosi, vett jt. aineid. Leivad liigitatakse olenevalt jahu osatähtsusest rukkileibadeks (rukkijahu vähemalt 90%) ja rukkisegaleibadeks (rukkijahu 51...89%). Olenevalt retseptist jaotatakse mõlemad liht- ja valikleibadeks. Viimaste suhkru- ja rasvasisaldus arvestatud kuivainele on üle 5% (kumbki), samuti kuuluvad nende hulka linnaseleivad, puuviljaleivad, terade ja seemnetega leivad ning muud erileivad. Rukkipüülist valmistatud leibu nimetatakse veel peenleibadeks. Saiade hulka kuuluvad tooted, mis sisaldavad vähemalt 90% nisujahu, mille tuhasisaldus ei ületa 0,9%, s.o. mitte alla tüüp-812. Nisusegaleivad sisaldavad nisujahu 51...89%. Sepikud valmistatakse nisujahu madalamatest sortidest või
annaabi.ee 
