konkurentsieelis. Definitsioon: EDI on struktureeritud andmete elektroonne ülekanne kokkulepitud sõnumistandardite abil ühelt arvutisüsteemilt teisele inimese minimaalse sekkumisega.Struktureerimine kokkulepitud sõnumistandardite abil tähendab, et vahetatavad andmed (mis kannavad infot) on äratuntavad nii sisult, tähenduselt kui vormingult. Neid andmeid saab arvutite abil ühemõtteliselt töödelda. EDI kolm põhikomponenti on: sõnumistandardid, EDI tarkvara ja (kaug)andmeside. 3. EDIFACT(standardsed teated,kindlas formaadis) Soov luua täiesti rahvusvahelist standardit viis arengu UN/EDIFACT-i organisatsiooni loomiseni 1986 a. ning selle poolt süntaksi ja sõnumite koostamisjuhiste loomisele. Tänapäeval tegeldakse standardi arendamisega, standardsõnumite (UNSM) ja vastavate andmeelementide kataloogide esitamisega ja konkreetsete projektidega paljudes majanduse valdkondades nagu autondus, kirjastus, keemiatööstus, ehitus,
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
maksud, soodustused, toetused) ja tööjõupoliitikaga. Swedbank mõjutab kaudselt oma tegevusega valitsust töökohtade loojana, maksumaksjana, riigi hea nime esindajana oma tuntud ja usaldusväärse finantsteenusega välisturgudel. 1.6 Partnerid Partnerid loovad organisatsioonile lisaväärtused. Suurimateks partneriteks on turundusteenuse pakkujad (näiteks reklaamiettevõtted, rendipinna haldamise teenust osutavad ettevõtted) kui ka infotehnoloogia valdkond (internet, arvutid, telefonid). Nemad: aitavad tuua organisatsiooni teenuseid klientidele (reklaamplakatid, meediareklaam, kontoriruumid); informeerivad kliente uudistest; tänu nendele muutub teenindus mugavamaks ja kliendisõbralikumaks. Uute ja innovaatiliste lahenduste/teenuste väljatöötamine ja pakkumine suunab Swedbanki säästlikkuse, efektiivsuse ja moderniseerituse poole. Kui aga teenus osutub ebakvaliteetseks, siis kaotajaks jääb ikka Swedbank
küsimustele: · Kas te müüte oma toodangut otse kliendile või vahendajale, kes müüb edasi ja/või töötleb teie toodangut? · Millega teie vahendajad tegelevad ja millised kasumieelduse neil on? · Kui te müüte otse kliendile, kas teil on siis ka kauplus või kasutate mingeid muid müümisviise? · Kuidas te oma kauba kliendini transpordite? · Kuidas ja kus teie klient teie tooteid ostab? · Kas teil on vaja oma tooteid valmistamise ja müügi vahepeal kusagil säilitada? (Kui jah, siis kus ja kuidas.) · Kui on perioode, kus keegi teie kaupa ei osta, kus te seda hoiate? · Kuidas te korraldate oma varusid? · Kas te peate pakkuma oma kliendile võimalust krediiti saada? Milline on teie krediidipoliitika? Kas teil on spetsiaalsed lepingud? · Kas eksisteerib minimaalne tellimuse suurus? 3.4 Reklaam/Lisandväärtus/Müügiagendid
Massturunduse korral valmistatakse ühte toodet kõikide tarbijate jaoks ning arendatakse selle jaoks massjaotust ja -edustust. Coca-Cola praktiseeris oma tegevuse algperioodil massturundust, väljastades jooki üksnes 6,5 untsistes pudelites. Massturunduse kõige olulisemaks positiivseks argumentideks loetakse suurt turgu, mis tänu mastaabiökonoomiale ning õpikõverale võimaldab alandada kulusid, seega kas müüa madalamate hindadega või sama hinna korral saada suuremaid kasumeid. Massturundus on edukas kahel juhul: 1. tarbijate tootevajadused ja -nõuded on ühesugused 2. toote- ja margipaljususe tingimustes on firmal piisavalt ressursse ja kogemusi koguturu hõlvamiseks Toote diferentseerimise puhul turustatakse mitut erinevat varianti samaaegselt (erinevus võib seisneda kvaliteedis, parameetrites, kujunduses jms.). Loodetakse, et valiku
sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises, ladustamisel ja transportimisel. Leiti, et kui korraldada materjalide ostmist, tootmist, ladustamist, jaotamist ja müüki teatud põhimõtete järgi, on võimalik saada äritegevuses suurt säästu ja saavu-
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Töötasult arvestatakse puhkusetasukohustust, mis tuleb kajastada bilansis ning puhkusetasu välja maksmisel vähendatakse kohustust. Ettevõtte raamatupidamise üksikasjalikud põhimõtted on kirjeldatud raamatupidamise sise- eeskirjas (edaspidi eeskiri). Eeskiri peab andma sisulise ja põhjaliku ülevaate ettevõtte raamatupidamise korraldamisest ja viisist; raamatupidamise arvestussüsteemi ülesehitusest, sh. kontoplaani struktuurist, arvestusüksuste valikutest, tarkvara põhiseadistustest, dokumendihaldusest ja nii edasi (11). Sõltumata sellest, millised arvestusmeetodid ja muud valikud on eeskirjas ära toodud toimub töötasu arvestamise ja maksmise kajastamine raamatupidamises alljärgnevate kannetega: 1. Töötajale arvestatud töötasu ja puhkusekohustus võetakse raamatupidamises arvele kandega: Deebet palgakulu; Deebet puhkusekohustuse kulu; Kreedit võlad töövõtjatele;
1990: Internetiotsake Eestis: e-post, USENET Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu vahepeal saabunud e-teated (põhiliselt e-posti). Ca 400 rubla eest kuus said Eesti-poolsed kliendid ennast oma moodemi abil Küberneetika Instituudi arvuti külge haakida ning samuti e-posti saata. Küberneetika instituudi e-posti aadressi lõpus oli .su, mis tähendas mõistagi NSVL-i. 1991 Linus Torvalds, a student at the University of Helsinki in Finland, starts working as a hobby on Linux. Linus had an interest in Minix, a small UNIX system created by
tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8
vähe kui võimalik ja samas niipalju kui vajalik selleks, et toimetada kaubad kohale vigastamata. Kuna pakkimismaterjalide ja pakkimismooduste valik on sageli lai, tuleks valida pakkimiseks kõige sobivamad moodused ja materjalid. Valikvastustega küsimused 1. Nimeta peamine põhjus, miks plastikust kaubaaluste kasutamine on vähelevinud? plastikust kaubaalused on vaja saatjale alati tagastada, mis tekitab logistilises ahelas osapooltele täiendavaid kulusid plastikust kaubaaluste ostuhind on oluliselt kõrgem puidust aluste hinnast plastikust kaubaaluste kasutamisel on vaja tasuda pakendi aktsiisimaksu
,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks.
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik
ütlevad: „Me oleme nende lapsed“ ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( „vaimude riik“ ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik
.. 8 3.8 Projektis tuleb teha muudatused. ........................................................................... 8 3.9 Infosüsteemi andmete sisestamisel tuleb kasutada auto-complete. ....................... 8 3.10 Tuleb luua infosüsteemi analüüs. ...................................................................... 8 4 Tulemused .................................................................................................................. 10 EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 2 Sisukord 5 Praktika sooritus......................................................................................................... 12 6 Hinnang praktikale ..................................................................................................... 13 7 Kokkuvõte ................................................................................................
ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik
tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega.
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
kaupade tootmine on seotud märksa väiksemate kuludega. Sest tootes kvaliteetseid kaupu, elimineeritakse koheselt vajadus ebavajaliku tööjõu - ümbertegijate või parandajate järele, samuti kaovad defektse toodangu utiliseerimiskulud. 1.1. Toote kvaliteet Garvini järgi: Usaldusväärsus - mõõdetakse vea- või remonditihedusega või nende keskmisega. Jaapanlased on keskendunud eriti sellele omadusele Standardsus - tähendab, et toode on standardite ja jooniste kohaselt veatu Vastupidavus - toote eluiga Hooldatavus ja esteetilisus - hooldatavus on mõõdetav, esteetilisus peegeldab rohkem isiklikke meeldivusi Oletatud kvaliteet - imago, reklaam, tootemärgid Need Garvini esitatud vaatepunktid sobivad eriti selliste toodete kvaliteedi hindamisel, milles kliendi tootest saadav kasu suurendab toote kaubalisuse osa. -6- 1.2. Teenuse kvaliteet Teenuse kvaliteet on raskesti mõõdetav
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale nüüd on globaliseerumine aga oluk
töögrupp -- OASIS ODF TC[1] -- algselt OpenOffice.org-i jaoks loodud ja selles kasutatud XML-vormingu (OpenOffice.org XML) põhjal. (OpenDocument 2013) OD standard on välja arendanud Technical Committee (TC) the Organization for the Advancement of Structured Information Standards (OASIS) tööstuse konsortsiumi all. ODF-TC on liikmeid mitmesugune kogumi kompaniides ja individuaalselt. Aktiivsed TC liikmed on hääleõiguslased. Liikmed, kes on seotud Sun ja IBM on vahepeal suurem hääle mõju. Standardiseerimise protsess hõlmab endas arendajaid paljudest kontorite kompleksist või on seotud dokumentide süsteemidega. Esimene ametlik ODF-TC koosolek, et arutada standardit oli 16 detsembril 2002; OASIS kinnitas OD kui OASIS standard 1 mail 2005. OASIS esitab ODF spetsifikatsiooni ISO/IEC Joint Technical Committee 1 (JTC1) 16. Novembril 2005 aastal, under Publicly Available Specification (PAS) rules.
varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste
11 TURUSTUS on tegevus, millega luuakse toote edasitoimetamise süsteem tootjalt tarbijale. Siia kuuluvad: Turustuskanalite valik ja koordineerimine Toodete transport Toodete ladustamine Kaubavarude juhtimine o Turustuskanali ülesanne on vähendada kulusid kontaktide loomisel, sorteerimisel, tehingute sõlmimisel o Turustuskanali valikul arvestada: toote müügimaht, firma kulud, arvelduste kiirus, klientide pretensioonid, kaubanduspind toote all, klientide suhtumine vahendajasse jm o Turustuskanali astmed, vertikaalsed ja horisontaalsed kanalid MÜÜGITOETUS on kommunikatsiooni süsteem tarbijate ja laiema avalikkusega MÜÜGITOETUSE PÕHIEESMÄRGID:
Firma poliitika mõju ostustele (konformsus) . Keskkonna mõju otsustele (seadused, väärtused) Eetilisus väljendub… . Kuidas organisatsioon kohtleb töötajaid . Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni . Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid . Kas on seadusega lubatud..? . Kas otsus on tasakaalus? . Kuidas otsus mind tundma paneb? Sotsiaalne vastutus (nt Teeme ära) . Võimu õige kasutamine . Ootustele vastamine. Dialoog . Sotsiaalne kulu ja kasu . Kliendid (riik) kannavad ka kulusid . Hoolimine probleemidest, mis pole seotud ettevõttega Mis on kultuur? 1 . TEHIS . EI ANTA EDASI GENEETILISELT . ÕPETATAKSE JA ÕPITAKSE . INIMKONNA KOGEMUS . ENNAST ÕIGUSTANUD OLEMISE VIISID Mis on kultuur? 2 . PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU . SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA . INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi . MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE . MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS Mis on kultuur? 3 . MÄRKIDE DEKODEERIMINE . TÄHENDUSTE SÜSTEEM . TÄHENDUS vs MÄRK
5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele; 6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust; 7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit; 8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele; 9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. Programmid peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud. Juhatus koostab eelarve. Tulud: eraldised riigieelarvest, saadete ja meediateenuste ülekande ja levitamisõiguse eest, arhiivimaterjalide kasutamine, ERR varade müük, kingitused ja annetused, intressid, sihtotstarbelised toetusprojektid jms. 5
tööprotsesse ja meetodeid (uued tooted ja teenused) Paindlikkus mõjutab nii kiirust, kuluefektiivsust kui ka tarnekindlust Kiirus- siin tuleb analüüsida nii tellimuste täitmisele kuluvat aega (välimine kiirus) kui ka ühe tellimuse tootmistsükli aega (sisemine kiirus). Oluline on meelespidada, et kiirus tuleneb väärtsutlisavate tegevuste ja raiskamiste omavahelisest suhtest ning see mõjutab nii kulusid kui ka tarnekindlust. Tarnekindlus- selle aluseks on usaldus- väärsed protsessid, õige toode peab olema tarnitud õiges koguses õigeks ajaks õigesse kohta. Tarnekindlus sõltub kiirusest, paindlikkusest ning ta mõjutab kuluefektiivsust. Kuluefektiivsus- eesmärgiks on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega. Seda mõjutavad kõik neli eelpool nimetatud kriteeriumit – kvaliteet, tarnekindlus, kiirus ja paindlikkus
SKP muutumine Inflatsioon Intressimäärad Sissetulekute tase Tööpuuduse tase Valuuta stabiilsus Elanike säästud ja laenukoormus Eelarve tasakaal Välisriikide majandusolukord Sissetulekute kihistumine Regionaalse majandusarengu eripärad Sotsiaalne keskkond: Elanike arvukuse muutumine Sündivus Perekondade karakteristikud Elustiilimuutused Tarbijakaitse liikumine Vanuseline koosseis Hariduslik koosseis Rahvuslik koosseis Migratsioon Eetilised hoiakud Sotsiaalsed programmid Tehnoloogiline keskkond: Uued tehnoloogiad Patendikaitse Tootlikkuse tõus Uued tooted, materjalid, tootmissisendid Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase Standardid Tegevusharu olukorra analüüs Eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Tuleb keskenduda tegevusharule, mitte kindlale ettevõttele. 15
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
