regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad ka rohunepp ja rukkirääk. Tänan tähelepanu eest!
Mõõtmetelt on meie kuremõõga õied siiski palju väiksemad kui aiataimedena kasvatatavate gladioolide omad. Tavaliselt ei ole õied pikemad kui kolm ja pool sentimeetrit. Õite värvus on gladioolile tavaline: punakaslillakas. Linnud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis: Rabapüü, Kaljukotkas, Must toonekurg, Suur ja väike konnakotkas, Niidurüdi ja Rohune pp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad rukkiräägud. Samuti leidub seal hallpearähne, valgeselg kirjurähne ja laanerähne ning seal laulavad väike kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, nt händkakule. Loomad Soomaa rahvuspargis on 43 liiki imetajaid. Tuntuimad neist on põder, metskits, metssiga. Kuna seal on palju sõralisi on palju ka suurkiskjaid nt: ilves, hunt, ja pruunkaru. Samuti leidub seal kährikut, rebast, oravat, valgejänest ja metsnugist
Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 183 , neist 146 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi ja rohunepp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teiste seas ka väike ja laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike- kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk.
Juut andis talle laenu ning Saladin maksis ka pärast tagasi. Neljas novell. Munk, kes rasket karistustväärivasse patti on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Lungianas oli klooster ning üks päev kõndis seal ringi üks munk. Äkki silmas ta ilusat tüdrukut eemal põllul rohtu kitkumas. Ta läks tüdruku juurde, hakkas juttu rääkima ja lõpuks viis ka oma kongi. Kuid kongist möödus abt. Ta jäi kudrutamist kuulatama. Ta mõtles, mida teha. Otsustas oodata, kuni munk kongist väljub. Munk sai aru, et abt kõrval magamisruumis kuulab. Ta ütles tüdrukule, et läheb vaatab, kuidas ta siis märkamatult välja saab, kuid abtile ütles, et läheb metsa. Abt võttis võtmed vastu ning läks kongi. Munk aga peitis ennast magamisruumi. Kui abt kongis lahkust, kuulis ta munga samme. Abt laskis munga enda juurde kutsuda ning noomis rängalt munka. Mink oli aga kaval ning pööras asja enda kasuks.
Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185 , neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi ja rohunepp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teiste seas ka väike ja laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea- rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike-kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk.
Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta läks tüdruku juurde juttu rääkima, asi edenes nii kaugele, kuni nad kokku leppisid, et munk viib tüdruku kellegi nägemata oma kongi. Sellal kui nad vallatlesid, juhtus magamast tõusnud abt kongist mööda minema ja nende kudrutamist pealt kuulma. Ta astus ukse juurde, et hääli ära tunda nii sai talle selgeks, et kongis on naine. Tal tekkis kiusatus nõuda ukse avamist aga otsustas minna oma tuppa ootama, kuni munk kongist väljub. Munk oli küll mõnuga lõbutsemisele andunud, kuid ikkagi väga valvas ning kuuldes magamisruumis samme, surus ta oma silma vastu väikest pragu ja nägi abti, kes seisis ja kuulatas. Munk muutus kurvaks, sest teadis et sellele järgneb
annaabi.ee 
